In memoriam Kindral Aleksander Einseln

In memoriam
Kindral Aleksander Einseln
25.10.1931 – 16.03.2017

16. märtsil lahkus meie hulgast taasiseseisvunud Eesti kaitseväe esimene juhataja kindral Aleksander Einseln. Kindral Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist enne kodumaa teistkordset langemist Nõukogude Liidu haardesse septembris 1944. Einselnid emigreerusid USAsse 1949 ja omandasid USA kodakondsuse. Noor Aleksander lõpetas Saksamaal eesti põgenikelaagris gümnaasiumi. Teenis USA armees aastatel 1950–1985 saades ohvitseri väljaõppe. Võttis osa sõjategevusest Koreas ja Vietnamis ning teenis kindralstaabi ohvitserina USA Joint Chiefs of Staff’i ja NATO staapides Brüsselis. Lahkus koloneli auastmes reservi 1985. Oli mitmeti aktiivne ameerika eestlaste tegevuses.
Kevadel 1993 naasis kolonel Einseln oma sünnimaale, määrati kaitseväe juhataks ja ülendati kindralmajoriks. Kaitseväe juhatajana tegi ta tõhusat tööd, alustades taastud Eesti kaitsejõude viimisega Euroopa ja NATO tasemele. Oma käskkirjaga nr 1, antud 1. jaanuaril 1995, andis ta korralduse, et välisriigi rünnaku puhul on Eesti kaitsejõudude iga liikme kohus astuda viivitamatult vaenlasele vastu, ootamata selleks erilist käsku. See käskkiri on maksev tänapäevani.
Kaitseväe juhatajana kuulus kindral Einselni uuenduste hulka ka kaitseväe kaplaniteenistuse taastamine. Selle vajadusele oli juba 1993. aastal mõelnud tollane kaitseminister Hain Rebas, kuid tema lahkumisega ministri ametikohalt jäi asi soiku. Oma eelnevatest kogemustast teadis Einseln kaplaniteenistuse vajadusest, eriti lahingu olukorras. Jaanuaris 1995 võeti kindral Einselni käskkirjaga ametisse Kanada reservkaplan kapten Tõnis Nõmmik. Sama aasta 5. juulil määras kaitseväe juhataja peakaplaniks USA õhuväe reservkaplan kolonel Michael Gustav Viise, seda kuupäeva tähistatakse kui taastatud kaplaniteenistuse aastapäeva.
Veidi hiljem kiitis kindralleitnant Einseln heaks peakaplani esitatud kaplanite väljaõppe kavad. Kindral Einseln osales peakaplan Viise ametisse pühitsemisel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 30. novembril 1995. Sama aasta lõpuks oli kaitsejõududes ametis kaks kaplanit ja oli ka kaks reservkaplanit. Varsti lisandus neile uusi kaplaneid tegevteenistuses, reservis ja Kaitseliidus ning siit said alguse ka piirivalve ja politsei kaplaniteenistused.
Vähemalt osaliselt on kindral Einselni teene see, et Eesti kaplaniteenistused on oikumeenilised: kaitseväes teenivad kaplanitena baptisti, luteri, metodisti, nelipühi ja õigeusu kirikute vaimulikud. Meie kaplanid on teeninud eesti sõjamehi nii kodumaal kui rahuvalveoperatsioonidel mitmel mandril. Kaitsejõud on nüüdseks kaplaniteenistused omaks võtnud.
Puhka rahus! Sinu teod käivad sinu järel!
Tõnis Nõmmik, dr. theol.
kolonel, Eesti kaitseväe peakaplan 1998–2006