Isa valik on luua või lõhkuda turvatunnet

Saabuval pühapäeval tähistame isadepäeva. Kui mujal maailmas tähistatakse seda erinevatel aegadel kalendriaastas, siis Eestis on selleks novembrikuu teine pühapäev. Sellel päeval tunnustame isasid, vanaisasid või mehi, kes meie elus on täitnud isa rolli, ning korraldame neile mitmesuguseid üritusi. Kõige suuremat isadepäeva üritust „Kõikide laste isadepäev“ on Eesti kaitsevägi koos teiste jõustruktuuridega eest vedanud alates 2003. aastast. Selle aasta isadepäeva suurüritus toimub pühapäeval, 12. novembril algusega kell 10 Pärnu spordihallis. Kahjuks saab isadepäev kevadel maikuu teisel pühapäeval tähistatava emadepäeva kõrval teenimatult vähe tähelepanu. Ometi on isal nii oluline roll kitsamalt perekonnas kui laiemalt kogu ühiskonnas.

Pidasin hiljuti loengut sõja ja rahu teemal, kus minu käest uuriti, kuidas kavatsen sõja korral kaitsta oma perekonda kodus, kui ise olen samal ajal sõjas. Küsimus viitab eeldusele, et mehe ja isa roll on olla oma perekonna kaitsja ja turvatunde looja. Tänapäeval räägitakse isa osast perekonnas ja laste kasvatamisel aina rohkem. Pole kahtlustki, et isa roll oma peres on mitmekülgne ja suure mõjuga, seda nii positiivses kui kahjuks ka negatiivses mõttes.

Teadlased ütlevad, et isaga koos kasvanud laste enesehinnang on palju kõrgem ja eluga hakkama saamise oskused suuremad, sest nad oskavad sujuvamalt minna läbi probleemidest ja hakkama saada erinevates olukordades. Kuid traagiline on, kui isa mõju perele ja lastele avaldub hoopis füüsilises või vaimses vägivallas. See, kes peaks pakkuma turvatunnet, võib teha oma lähedaste jaoks kodu kõige ebaturvalisemaks kohaks. Üleeuroopalise perevägivalla uuringu Crime, safety and victims’ rights – Fundamental Rights Survey ( kuritegevus, turvalisus ja ohvrite õigused – põhiõiguste uuring 2021) andmetel on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes kõige rohkem füüsilist vägivalda ning selle põhjustajaks on paljudes perekondades mees ning kannatajaiks naine ja lapsed. Kuigi isa ja mehe roll nii perekonnas kui laiemalt ühiskonnas on tänapäeval muutuses, on tema lähedaste peamine ootus ikkagi see, et ta oma olemasolu ja tegevusega pakuks perele kaitset ja turvatunnet.

Ajaloos on meestel olnud vastutav roll nii kodu kui ka laiemalt konkreetse inimgrupi või riigi kaitsmisel. Viimasel ajal on nii kaitseväe kui Kaitseliidu õppustel osalenud märkimisväärselt rohkem eesti mehi (ja ka naisi) kui varasemalt, mis on nõudnud paljudelt pereliikmetelt lisapingutust, et kõik vajalik kodus saaks tehtud. Eriti praeguses julgeoleku olukorras mõistame, et turvalisus ja julgeolek ei ole iseenesestmõistetavad ning nõuavad meilt kõigilt lisapingutust ja valmisolekut oma panus anda. Riigi julgeoleku kaitsmisel annavad mehed oma esimese olulise panuse, kuid perepoolne toetus on kindlasti oluline lisamotivatsioon metsas müttamiseks. Oma panuse annavad ka koguduste vaimulikud, kes reservis olevate või Kaitseliidu kaplanitena koos oma üksusega õppustel on osalenud. Rõõmu teeb oktoobris alanud kaplani eriala kursusel 13 osaleja innukus omandada baasteadmised kap-lani tegevusest militaarkeskkonnas. Siinkohal tahan tänada kõiki erinevate konfessioonide vaimulikke, kes oma panuse riigikaitsesse annavad. Eesti julgeolek on meie ühine hool ja mure ning selle eest peame olema väljas kui üks mees, vaatamata eri- ja lahkarvamustele, mis meil omavahel olla võivad.

Armastame öelda, et Jumal on meie rahvale vabaduse kinkinud. Kuid seda kingitust peame ikka ise Jumala abi, hoole ja armastusega hoidma. Selleks soovin meile kõigile armastust ja selgust ning sellel nädalal 105. aastapäeva tähistavale Kaitseliidule ja järgmisel nädalal 105. aastapäeva tähistavale kaitseväele rohkelt Jumala õnnistusi meie riigi rahu ja julgeoleku tagamisel.
Hoia, Jumal, Eestit!

Ago Lilleorg
kaitseväe peakaplan