Iseseisvuse nurgakivi: loomeliitude pleenum
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 10. aprill 2013 Nr 17 /
Riigikogu saali kogunesid 2. aprillil ühiskonna- ja kultuuritegelased, et meenutada 25 aasta möödumist ajaloolisest loomeliitude ühispleenumist.
Tollasel pleenumil räägiti häälekalt eestlaste vähemusse jäämise ohust, nõuti suuremat demokraatiat ja Eesti NSV üleviimist isemajandamisele.
Kunstnik Eva Jänes saabus just eelmisel päeval Londonist ja jõudis Toompeale kõnekoosolekule väga heas meeleolus. Ta oli kohal ka loomeliitude ühispleenumil 25 aastat tagasi. «Toonane üritus pani aluse edasisele liikumisele iseseisvuse poole,» ütles Eva Jänes, kes pidas mälestusüritust emotsionaalselt rikastavaks. Nostalgiaga polnud kõnekoosolekul midagi tegemist.
Kaheteistkümnest esinejast suurem osa käis kõnepuldis ka 25 aastat tagasi. Meenutati seda, mida tookord julgeti välja öelda. Kõnetooli astunud kunstnik Jüri Arrak meenutas kõigepealt kolme põhilist nõudmist, mida ta veerandsajandi eest väljendas: eraomandus, vabadus ja poliitiline mitmekülgsus. Nüüdseks on need nõudmised täitunud. Andes läbi igaviku kaasaja tunnetamisele filosoofilisema mõõtme, soovis Arrak kohaletulnuile seda, et «me oma tegevusega ei ohustaks Eesti iseseisvust».
Eva Jänes tunnustab noori, kes on tõusnud tegijate hulka. Ta nimetas kirjanik Jürgen Rooste ettekannet, aga leidis semiootik Gregor Tauli väljaütlemise olevat vastuvõetamatu. Noormees kõneles alandatuse mantrast ning leidis, et sellest vabanemiseks tuleks rohkem rännata ja et need kultuuriinstitutsioonid, kes näiliselt tegelevad eesti keele säilitamisega, võiksid loobuda sellest funktsioonist. Üldise tunnustuse leidis näitleja Mari-Liis Lill küsimusega, mis on meie pildil valesti.
Kõnekoosolekut juhtinud Toomas Kiho nentis, et suurenenud on rahva eneseteadvus, mis annab lootust poliitilise usalduskriisi läbimiseks.
Sirje Semm
