Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jeesus lüüakse risti

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Illustratsioon raamatust „Via crucis. Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristitee“. Autor Reti Saks.

Surma kardetakse. Mõnikord ka oodatakse ja igatsetakse. Vaevatud ja kannatav inimene igatseb olla Jumala juures, sest seal on väga palju parem. Isegi inimene, kes ei tunne Jumalat, usub leidvat surma kaudu lõpliku leevenduse valule ja haigustele. Iga elust ja valust väsinu loodab leida lõpuks rahu surmas. Iga usklik loodab, et temale avaneb ka sissepääs taevasse. Ka mees ristil usub, et Jeesus võib talle paradiisi värava avada. Aga kuidas – tema on ju kurjategija?! 

Kas keegi kunagi üldse väärib au laulda Jumalale kolmekordset kiitust: „Püha, püha, püha!“ (Ilm 4:8) pärast seda, kui rahvas Jumala Pojale näpuga näidates hüüdis: „Löö risti, löö ta risti!“ (Lk 23:21)?Kui palju kordi on Jumalas kaheldud – Tema headuses, Tema õigluses, Tema halastuses ja armastuses. Kas pole inimene oma esimestest elupäevadest alates pigem Jumalat süüdistanud kõiges, mis vähegi tema elu või tuju on rikkunud? Jumal on vastutav sobimatus ilmas, näljahädas ja puuduses, valedes juhtides ja ülemates; igas õnnetusjuhtumis, katastroofis ja 

kataklüsmis; igas haiguses, valusööstus ja epideemias; igas sassi läinud suhtepuntras, tüliküsimuses ja õnnetus armastuses. 

Jeesus võttis kõik need patud, sealhulgas inimkonna isekuse patu enda kanda – lasi ennast reeta, vangistada, surma mõista, mõnitada, piitsutada ning lõpuks igasse kätte ja jalga löödud naeltega risti külge puua. Vaadake kõik! Seal Ta nüüd on – kogu maailma pattude lunastaja: „Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!“ (Js 6:3)


Katkend peapiiskop Urmas Viilma raamatust „Via crucis. Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristitee“, XI peatus lk 49-50 (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2022).