Johan Kõpule mõeldes
/ Autor: Priit Rohtmets / Rubriik: Ajalugu, Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 13. november 2024 Nr 42 /
9. novembril möödus 150 aastat vaimuliku, Tartu Ülikooli rektori ja kirikujuhi Johan Kõpu sünnist. Kõpu panus meie haridus- ja kirikuellu on viimaste aastakümnete jooksul leidnud nii kirikus kui ka ühiskonnas tänuväärset tähelepanu. Ehkki kirik ja ühiskond on Kõpu ajast palju muutunud, tasub ta mõtetele ja väljaütlemistele jätkuvalt tähelepanu pöörata ja küsida, kas need on aktuaalsed ka tänapäeval.
Eestlaste minevik ja usuline enesemääratlus
Johan Kõpp uskus, et igal rahvusel, nii nagu igal üksikinimesel, on oma usuline maailmapilt ja usulised eripärad. Eestlaste puhul oli see tema hinnangul avaldunud kõige loomulikumalt luterluses ja luteri kirikus.
Tasub meeles pidada, et meie esimesel iseseisvusperioodil määratles end luterlasena rohkem kui kolmveerand Eesti ühiskonnast. Samu seisukohti esitas Kõpp alates 1944. aastast ka paguluses, kui ta ütles, et pagulaskirikusse peab kuuluma võimalikult rohkelt eestlasi, sest see tagas eestlaskonna ja eestluse säilimise paguluses.
Kõpp kasvas ajal, mil saksa vaimulikkonna juhitud kirikus vaadati eestlaste rahvuslikele püüetele viltu. Eestlased tembeldati halvustavalt rahvuslasteks ja selliseid rahvuslikke vaimulikke peeti uskmatuteks ning nende tegevust poliitiliseks. Tegelikult peitus aga sakslastegi püüete taga hoida kirikus senist juhtpositsiooni ka oma rahvuskultuurilise üleoleku säilitamine.
