Austati neid, kes seisid Eesti eest

/ Autor: / Rubriik: Ajalugu, Uudised / Number:  /

Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril peeti Läänemaal Kullamaa kirikus Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus. Iseseisva Eesti riigivanemate mälestuseks süüdati altaril mälestusküünlad.

Pärast jumalateenistust Kullamaa kirikus. Foto: Anti Toplaane erakogu

Jumalateenistuse viis läbi Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan, kaasa teenisid piiskop emeeritus Tiit Salumäe ja pastor loci Kari Tynkkynen. Enne teenistust andis kirikus kontserdi organist Tiit Kiik.

Riigivanematele pidas mälestuskõne MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum juhatuse liige Trivimi Velliste, kelle sõnul põgenesid just siit Läänemaalt tuhanded eestlased Nõukogude vägede pealetungi eest üle mere vabasse maailma Eesti riigi ideed hoides.

Jutluses kirjakohale Mt 8:23–27 märkis piiskop Toplaan, et rahva jaoks pöördelistel aegadel on jäetud kõrvale poliitilised erimeelsused ja püütud keskenduda kõige olulisemale – rahva ja riigi säilitamisele.

„Võime vaid oletada, millised olid Otto Tiefi valitsuse ministrite valikud ja meeleolud, keda oli arvuliselt ligikaudu sama arv kui Jeesuse jüngreid,” rääkis piiskop jutluses. „Hoidkem oma isamaad ja palvetagem isamaa eest,” kõlas kirikus piiskopi üleskutse.

Meenutati, et 1944. aasta septembris õnnestus Otto Tiefil Eesti põhiseaduslik kord taastada ning sellega väljendada Eesti rahva iseolemispüüdeid. Punavõim okupeeris Eesti järgmiseks 47 aastaks, aga Eesti rahvas ei alistunud kunagi – vastupanu erinevates vormides kestis kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Vastupanuvõitluse päeval meenutati kõiki neid, kes seisid vaba Eesti eest surmani.  

2006. aastal alustas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum koos EELK toonase peapiiskopi Andres Põderi ja kirikuvalitsusega tänaseni püsinud tava mälestada Eesti riigivanemaid mälestusteenistusel vastupanuvõitluse päeval.

Riigivanem oli Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse kohaselt isik, kes oli nii riigipea (tänane president) kui ka valitsusjuht (tänane peaminister). Aastatel 1920–1934 oli neid kokku 10. Vabariigi Presidendi institutsioon asendas 1938. aastal riigivanema institutsiooni.

Eesti Kirik