Jõhvi kiriku ees on märtritele pühendatud pingid
/ Autor: Teet Korsten / Rubriik: Uudised / Number: 3. august 2016 Nr 30 /
9. juulil, mil möödus 75 aastat Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Jaak Variku mõrvamisest, õnnistati tema ja 1918. aastal tapetud kirikuõpetaja Carl Hesse mälestuseks kiriku ees kahel pool peaust pingid.
Tapetud õpetajate mälestuseks paigaldatud pingid õnnistanud peapiiskop Urmas Viilma tõmbas oma kõnes paralleeli pühade märtrite, praegu Lähis-Idas toimuva ning meie kaitsetahte vahele.
Päevakajaline ka praegu
Peapiiskop ütles, et Lähis-Idas surevad inimesed ka praegu märtrina, keeldudes oma usku salgamast.
«Eesti on samal ajal see koht Euroopas, kus inimesed vabatahtlikult salgavad oma esivanemate kristliku usu. Neid ei õpetata enam pidama usku nii oluliseks, et selle eest võiks surra. Sellises olukorras on meie oma märtervaimulikest kõnelemine eriti kontrastne ja paneb küsima, kas selliste kriiside ja olukordade naastes ollakse valmis hülgama vabatahtlikult ja kergel käel peale usu ka muid olulisi väärtusi ja põhimõtteid nagu perekond, isamaa, emakeel, kodumaa. Kas üldse on veel midagi sellist, mille nimel ollakse valmis surema? Kui enam midagi sellist järel ei ole, pole oma kodu kaitsmisel kasu ei meie oma kaitseväest, Kaitseliidust ega ka tuhandetest NATO sõduritest,» ütles Viilma.
Koguduse õpetaja Peeter Kalduri meelest oli kõige liigutavam, et praost Variku järeltulijaist ja hõimlastest oli pidulikule sündmusele saabunud üle kahekümne inimese. Kaldur rõhutas, et pingid pühakoja ees on olulised kogu linnale. Nagu ka läheduses asuv vabadussõja mälestussammas ja kindral Aleksander Tõnissoni monument, mis kõik tuletavad meelde kõrgemaid aateid.
Jõhvi vallavanem Eduard East meenutas, et kohalikud kirikuõpetajad on omavalitsuse elus ikka olulist rolli mänginud. Ta pidas silmas ka Peeter Kaldurit, kes on kogudust juba 35 aastat teeninud ja endale sellega linna ajaloos väärika koha kindlustanud.
Kaks märtrit
19. augustil 1882. aastal Tarvastu kihelkonnas sündinud Jaak Varik oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja aastail 1922–1941 ja Narva-Alutaguse praostkonna (üks praeguse Viru praostkonna eelkäijaid) praost aastail 1923–1941. 1939. aastal oli ta peapiiskop Hugo Bernhard Rahamäe taandamise järel kiriku hooldaja. 1931. aastast oli Varik ka ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja.
Variku hukkasid hävituspataljonlased 1941. aasta 9. juulil. Variku tütar Gertrud oli hilisema peapiiskopi Jaan Kiivit seeniori abikaasa ja peapiiskop Jaan Kiivit juuniori ema.
Carl Immanuel Philipp Hesse sündis Sangastes kirikuõpetaja peres 1875. aastal kuuenda pojana. Pärast õpingute lõpetamist Tartu ülikoolis ning prooviaastat Viljandis asus ta 1907. aastal teenima Jõhvi kogudust. Eesti Töörahva Kommuuni eest otsustas Hesse koos naise ja nelja väikese lapsega eemale hoida ning nad leidsid varjupaiga Lüganuse kihelkonnas, kus said elada segamatult kaks ja pool nädalat, enne kui enamlased talle järele tulid ning ta Maidla mõisa viisid.
Vello Salo kirjutab, et Hesselt nõuti kõigi oma jutluste pettuseks tunnistamist. Rängalt piinatuna – tal torgati näiteks silmad välja – lasti 43aastane Hesse 1918. aasta 18. detsembri hommikul maha.
Uhked nikerdatud toekad pingid valmistas firma Zoroaster ja paljuski oli tegu firma omaniku Aivo Raua annetusega. Raud on ühtlasi Jõhvi koguduse esimees.
Teet Korsten,
Põhjarannik