Jõuluõled jõulukambris ehk jõululaps meie juures
SUUR LUGU
/ Autor: Aire Parts / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kirikukalender, Pühad / Number: 24. detsember 2025 Nr 47 digileht /
Jõulud on Eesti rahvakalendri tähtsaimad pühad: kõigist Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivi kalendripärimustest ligi 1/3 moodustavad teated jõulude kohta.
Meie esivanemate jõulutraditsioonis segunevad eelkristlik ja kristlik kombestik. Tuleb leppida põimumisega, sest range eristamine ei ole võimalik. Kristlik sisu on aidanud kogu kombestiku säilimist ka siis, kui tagaplaanile jäid viljakus- ja tõrjemaagilised tegevused.
Jõulupärimus vaatab tagasi kaugemale minevikku ja sügavamale esivanemate hinge kui ükski teine, andes hindamatu pildi vanade eestlaste usu- ja komblusmaailmast. Ühestki teisest pühast ei ole talletatud nii palju kui jõuludest.
Kuigi jõulude ajal (eriti jõuluõhtul) mõeldi kõigele (viljasaak, kalasaak, pereliikmed, surnud esivanemad, kari, mets jne), ei tähendanud see seda, et kogu traditsioon oli igal pool samaväärne.
Piirkondlikud erinevused on arusaadavad, ajapikku on kommetes toimunud teisenemisi, ülekandeid, asendusi. Ometi iseloomustab jõulusid vanale pärimusele kristliku sisu andmine rohkem kui ühtegi teist rahvakalendri tähtpäeva või perioodi.
Tähtpäävatest. Neist tea ma palju rääkida, kuid Jõulud on üksi keige suuremad, millest ka kõnnelda saab. (Valjala)
Jõulud on praegu ja olid varemgi tähtsamaid pühi kogu külma ja sünge talve jooksul. Seepärast tekkisid toll ajal, nagu iga teisegi tähtsama päeva puhul, erilised kombed. (Tori)
Kust pärineb sõna jõulud?
Nimetus jõulud on vana ja algupära pole kindlalt teada. Seda on tuletatud sõnast Julius (= Julius Caesar) või hjul (= ratas), Skandinaavia kesktalvisest pühast nimega jul, seostatud ka valgusjumal Juuli auks peetud pidustustega.
Nimi jõulud on laenatud, täpne sisu aga teadmata. Tähelepanuväärne on nimetus jõulud ise, sest Eesti ja Skandinaaviamaad on ainus piirkond Euroopas, kus on säilinud ristiusueelne nimetus. Teistel rahvastel on neile kesktalvistele pühadele kinnistunud kristliku tagapõhjaga nimetused.
Eestis on nimetatud jõule veel nii: kallid pühad, mõugu (= mauk, vorst) pühad, Kristuse tulemise pühad, surnute pühad. Kõige rohkem aga talviste/taliste/talsipühad ja talvsipühad. See on otsene viide, et pühad olid talvel ja oli pikem periood – mitte jõul, vaid jõulud.
