Kahe uue kiriku ootuses

Lääne-Harju praostkond kogunes korralisele kevadsinodile Järvakandi Pauluse kirikusse. Praostina jätkab Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu, abipraostiks valiti Rapla õpetaja Mihkel Kukk.

Tegus päikeseline sinodipäev algas jumalateenistusega Järvakandi 23 aastat tagasi valminud kirikuhoones ja möödus helges ning konstruktiivses meeleolus. Lääne-Harju praostkond on elujõuline: 12 vaimulikku koos kaastöölistega teevad suurepärast tööd, ent siiski tuli ka siinkandis möönda, et arvnäitajad langevad.
Peapiiskop Urmas Viilma julgustas saadikuid, öeldes, et tema hinnangul tuntakse väljastpoolt järjest enam koguduste vastu huvi, piirid koguduste ning kogukonna vahel hägustuvad ja kogudused on tegelikult palju suuremad, kui statistika meile näitab.
Erilise sündmusena jäi 2018. aastat meenutama uue koguduse sünd: Keila koguduse Saue filiaal iseseisvus. Sündis EELK Saue Pauluse kogudus. Asutamiskoosolek toimus 21. oktoobril ja nüüdsest on praostkonnas 11 kogudust. Kuna kogudus asutati alles aasta lõpus, siis praostkonna aruandes nende tegevus veel kajastatud pole.

Kahe uue kiriku ootuses
Ehkki praost Jüri Vallsalu ütles oma aruandvas ettekandes, et mullune aasta ei erinenud palju eelnevatest ja tõi esile vaimulike mure remonti vajavate hoonete pärast, siis kokkuvõtvalt võib koguduste esindajate sõnavõttude põhjal öelda, et tähelepanu on eelkõige sisulisel tööl.
Mööda ei saa siiski minna erilisest rõõmusõnumist, mille edastas Paldiski koguduse õpetaja Merle Prass-Siim. Nimelt on Paldiski Ettevõtjate Liit andnud lootust, et soovivad toetada kogu kiriku kordategemist. „Läbirääkimised käivad. Uus hingamine on ees,“ ütles silmade särades õpetaja Prass-Siim. Suurematest tehtud töödest toodi esile Risti kogudusemaja üleviimist maaküttele, kaldteega peatrepi rajamist Rapla kirikule ja puurkaevu ehitust Rannamõisas, mis lahendas probleemi vee kvaliteediga.
Kindlasti tuleb ka ära märkida, et käesoleval aastal alustatakse praostkonnas lausa kahe kiriku ehitamist: vast­asutatud Saue kogudus teeb seda sügisel ja 15. aprillil on lubatud kopp maasse lüüa Sakus.
Sinodil jäi kõrva, et kogudustes viljeldakse väga erinevaid töövorme nii laste-, noorte- kui ka muusikatöös ja kasvanud on koostöö koolide, lasteaedade, omavalitsuste ning ettevõtjatega.

Mitmekesine sisuline töö
Muusikatöö sekretär Pille Metsson tõi esile mure, et 29 tegutseva kirikumuusiku keskmine vanus kasvab. Samas on rõõmustav muusikakoolide tärkav huvi oreliõppe vastu. Hetkel toimub see Kohilas ja Keilas, võimalusi nähakse Raplas ja Paldiskis. „Ehk annab see kasvulava uutele kirikumuusikutele,“ ütles Metsson.
„Lastetöö toimub enamikus kogudustes ja lapsi osales kokku 222,“ nentis lastetöö sekretär Kati Raudsepp rahulolevalt. Ka praost tõi esile lastetöö ja eriti ühistegevuse selles vallas. Noortetöö kohta ütles Vallsalu, et näeb arenguruumi.
Üldkiriklikku seisu vaagides võib siiski tehtavat julgelt esile tõsta. Noortetöö toimub Risti, Keila, Saku, Saue ja Rannamõisa koguduses ning töövormid on põnevad: Keilas toimetab noortebänd, Sakus gospelkoor, jalgpallimeeskond ning tüdrukuteklubi, Rannamõisas noortekohvik ja Ristil toimuvad mininoortekad.

Embustamise strateegia
2018. aastal vahetusid praostkonnas kahe koguduse õpetajad. Valutult läks see Keilas, kus uueks õpetajaks valiti Arnd Matthias Burghardt. Samas tabas kogudust suurim liikmesannetajate langus praostkonnas (–105).
Harju-Madise sinodisaadikute Elju Grabbi ja Jan Viigisalu sõnul neil õpetaja vahetus ladusalt ei läinud. „Ehk oli see hea kogemus, saime eelkõige endist selgema pildi, alustame jälle algusest,“ ütles Viigisalu. Käesolevast aastast teenib kogudust hooldajaõpetaja Reet Eru, kellega koostöö sujub.
Hoogsa tempoga kulgenud tööpäevale lisas vürtsi õpetaja Burghardti välja pakutud Keila koguduse liikmesannetajate vähenemisest tingitud strateegia, mida ta nimetas embustamise strateegiaks.
Arnd Matthias Burghardt: „Alates aprillist hakkan koguduse liikmetele saatma sünnipäevatervitusi. See on üks viis, et inimesi embustada, märkamaks, et kirik pole üksnes hoone, vaid ka inimesed. Prohvet ei tule alati mäe juurde, mõnikord tuleb mäge tõsta,“ seletas ta. Sellist lähenemist kiitis ka senine abipraost ja Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kelle kogudus on viimased 15 aastat kasvanud.

Tahame noorte häält kuulda!
Peapiiskop tunnustas oma ettekandes praost Vallsalu ja abipraost Laatsi senist tööd ning soovis õnnistust teenimist jätkavale tagasi valitud praostile ja uuele abipraostile Mihkel Kukele.
Esile tõstis ta praostkonna kahe uue kirikuhoone ehitamist ning sedastas, et viimase 30 aasta jooksul on EELK rajanud uusi ja taastanud laokile jäänud sakraalhooneid 47.
Päevale tagasi vaadates oli ülemkarjane rahul sinodi väga positiivse õhkkonnaga, öeldes, et sai ettekandeid kuulates kinnitust, et koguduste mõju kogukondades kasvab. Ta innustas ka arendama oikumeenilist koostööd, millest näiteid olid toonud Paldiski ja Järvakandi koguduse esindajad.
Küsimuste voorus tõstatas Saku koguduse abiõpetaja Magne Mølster keskkonnaprobleemide teema, mis eriti noortele muret tekitab. Peapiiskop nõustus, et teemapüstitus on õigustatud: „Peaksime tõesti rohkem sõna võtma. Näen, et noored on siin võtmesõna.“
Kui Tallinna sinodil juhtis peapiiskop tähelepanu noorte kaasamise vajadusele, siis Järvakandis jätkas ta seda liini: „Noored, koputage piiskoppide südametunnistusele! Nõudke! Tulge trampige ukse taga! Kus on need noored, kes marsivad kirikukogule ja ütlevad: „Meil on sõnum kirikule!“?“
Esile kerkinud teema haaras sinodisaadikuid. Arutluse tulemusena leiti, et vaja oleks üldkiriklikku noortekogu. „Tahame noorte häält kuulda,“ ütles tulevikku vaadates ja sinodit lõpetades peapiiskop Urmas Viilma.
Kätlin Liimets

Lääne-Harju praostkonna kogudused
Hageri, Harju-Madise, Järvakandi, Keila, Nissi, Paldiski, Rannamõisa, Rapla, Risti, Saku, Saue

Pildigalerii: