Kaplan on eesliinil

Usuvabaduse printsiibist lähtuvalt tagavad vanglates religioosset teenimist kaplanid. Neil on täita mitu rolli ning nad on mitme isanda teenrid. Esmapilgul võivad kaplanite alluvussuhted vanglasüsteemis tunduda raskesti mõistetavad ja keerulised. 

Kaplanitel on vanglateenistuses unikaalne roll ning nad täidavad erinevaid ülesandeid. Kaplan on vanglas vaimulikuna oma kiriku saadik, samas alludes vanglasüsteemi ilmalikule jõule ning teenides Loojat. Nii nagu kaplanite alluvussuhted on mitmetahulised, on ka nende teenistus vanglas seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Kaplan ei ole avalikus teenistuses pelgalt vaimulik, vaid ka spetsialist, kes on võimeline tagama mittereligioosset hingehoidu ning pakub ka esmast psühholoogilist abi. 

Kulunud, ent siiski haljas Winston Churchilli ütlus, et head kriisi ei saa raisku lasta, on aktuaalne ka praegu meid raputavas eriolukorras. Seoses COVID-19 viiruse levikuga kehtestati ulatuslikud piirangud kõigis vanglates. Kinnipeetavate seniseid võimalusi piirati tuntavalt: peatati koolitöö, sotsiaalprogrammid ning kõik grupiviisilised tegevused, sh kaplanite juhitavad tegevused vanglate kabelites ja lähedaste külastused. Kokkusaamised kaitsjatega toimusid läbi klaasseina ning kinnipeetavaid hoiti oma kambrites. 

Selliste harukordsete piirangute seadmise põhjuseks on tõsiasi, et umbes 2400 kinnipeetavast ca 1000 kuulub riskigruppi: suurusjärgus 700 on haigestunud C-hepatiiti ning 300 on HI-viiruse kandjad. Eespool loetletud piirangud kehtestati selleks, et riskirühma kuuluvaid inimesi kaitsta. 

Muudatusi tehti ka vanglate töökorralduses. Iga päev tööl käivate ametnike arvu piirati miinimumini ning ülejäänud suunati kodukontorisse. Vanglad läksid üle 24/5 vahetustele, mis tähendas, et ametnik, kes tuli tööle, viibis vanglas viis ööpäeva järjest, veetes seal ka puhkeaja. Militaarmaailmas on selline vahetus tuntud kui kasarmurežiim ning selle eesmärgiks on minimeerida kokkupuude väliskeskkonna ja laastava viirusega. 

Paljud vanglate tugistruktuuride ametnikud ja spetsialistid olid kaugtööl, kaplanid teenisid vanglas kohal viibides. Kriisi puhkedes muutus kaplanite töökorraldus selliselt, et tagati vähemalt ühe kaplani olemasolu vanglas ning kui mindi üle 24/5 vahetustele, siis osales vahetuses ka kaplan. 

Vangidele seatud piirangute leevendamiseks rakendati erinevaid meetmeid: pakuti lisatoitu, täiendati telekanalite valikut, kõik kinnipeetavad said helistada lähedastele. Samuti jagati vangidele aja sisustamiseks aktiivsuslehti jooga- ja hingamisharjutustega. Lisaks raamatutele ja ristsõnadele pakuti neile lahendamiseks sudokuid ja õppematerjale. 

Kuigi jumalateenistusi ei olnud võimalik pidada, jagasid kap­lanid kriisiajal eesliinil vaimulikku osadust ja teenisid kohapeal, kandes isikukaitsevahendeid ja enamasti vesteldes läbi toiduluugi abivajajatega. Lisaks pakkus kaplan vanglas psühholoogilist tuge ning osales mittereligioosse hingehoiu jagajana. 

Seatud piirangute ja teenistujate ühise panusega saavutati see, et vanglates ei olnud ühtegi nakatumist. Ajalehe ilmumise päevaks on vanglates taastumas tavapärane töökorraldus ja alates 18. maist alustatakse jumalateenistuste pidamist kabelites ning taastatakse vahepeal katkenud tegevused (piiblitunnid, palvused jne). 

Olen veendunud, et kaplanid väljusid kriisist kogemuse võrra rikkamana. Saavutati senisest tihedam koostöö vangla erinevate allüksuste vahel ning suurenes kaplanite teenistuse tähtsuse mõistmine ja märgati selle mõju. Kahtlemata andis kriisis eesliinil töötamine vanglate kaplanaadile hindamatu kogemuse ja vajaliku teabe järgnevateks koolitusteks. Kriis näitas kriisikommunikatsiooni ja selle harjutamise vajadust kaplanaadi siseselt ning markeeris hingehoiu täiendkoolituses käsitletavad teemad.

Jutud kaplanaadi vähesest vajalikkusest on liialdatud ega vasta tõele. Ühiskonda tabanud kriis on tõstnud kaplanite väärtust ning toonud märkimisväärselt esile nende laiapõhjalist ja mitmekülgset funktsionaalsust.

Tanel Meiel,

vanglate peakaplan