Karjasekepist piiskopisauani?

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam. Foto: Liina Raudvassar

Sageli kuuleme kirikutes loetavat Vana Testamendi ridu: „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.” (Ps 23:4)

Ega me sageli mõtle sellele, mida see tark ja paljunäinud kuningas mõtles, kui ta eristas: karjasekepp ja sau – need on kaks erinevat vahendit ning ka sümbolit. VT karjased olid täismehed ning neil  ei olnud loomade karjatamisel vitsa nagu eesti karjapoistel, vaid  neil oli tugev kepp või nui, et kaitsta oma karja toitu otsivate metsloomade või varaste eest. Just nii nagu 1. Saamueli 17:34–36 kirjeldatakse: „Siis ütles Taavet Saulile: „Su sulane oli oma isa lammaste ja kitsede karjane. Kui tuli lõvi või karu ja viis lamba karjast ära, siis ma läksin temale järele ja lõin ta maha ning päästsin saagi tema suust; ja kui ta tõusis mu vastu, siis ma haarasin tal habemest kinni, lõin ta maha ja tapsin ta. Su sulane on niihästi lõvi kui karu maha löönud.”"  

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse