Kärla koguduse naiskoor läheb laulupeole

4.–7. juulini Tallinnas toimuval laulu- ja tantsupeol esinevate kooride hulgas on ka kaks koori Saaremaalt: Kärla koguduse naiskoor Kargell (dirigent Ülle Vallaste) ja Kuressaare koguduse segakoor Sauer (dirigent Anneli Tarkmeel). Ülevaate Kargelli eelmise aasta tegemistest ja valmistumisest laulupeoks kirjutab Eesti Kirikule koori laulja Aime Haamer.

Kel on eluõhku, kiitku Issandat! Eriti suurelt saab lauldes hõisata Jumala auks.
Kärla kiriku naiskooril Kargell on üks tegevusaasta taas seljataha jäänud. Käesolev vuliseb nagu veidi kärestikuline jõeke läbi Kärla pargi. Kuidas on läinud?

Tihedad prooviajad
Reformatsiooni 500. ja Eesti 100. aastapäeva puhul oli ka lauljatel ülesastumisi tihedalt. Koorijuht Ülle Vallaste on väga hakkamist täis olnud ja õpetanud naisi laulma nii ilusasti, kui kellelgi võimeid on. Koori read on täienenud uute lauljatega. Kui varem oli meid napilt 16, siis nüüd on 22. Musikaalsust ei ole siin kandis ju kunagi vaka all hoitud. Koor laulab vaimulike laulude kõrval erinevat repertuaari ja nüüd õpib ka juubelilaulupäeva nimel peokava lisaks.
Lauluharjutused toimuvad kord nädalas ja poolteist tundi korraga. Enne esinemisi tehakse ka lisaproove. Dirigent on mahuka kodutöö teinud, uued laulud on läbi uuritud ja noodid paljundatud. Lihtsalt lobisemiseks saab ehk minutikese, et uudistest maik suhu saada. Kogu aeg kulub täiega laulmiseks. Enne veel sirutus ja hääle lahti laulmine.
Neli erinevat lauluviisi (neljahäälne laul) kätte saada ja kokkulaulmiseks kõlama panna – see ajab higistama ja mõnikord lähevad häälepaelad lukku. Kui olen proovi hilinenud, kuulan veel koridoris olles, et kust küll see imeilus meloodia kostab. Milline mediteerimine see laulmine on, teed vaid üht tähtsat asja ja mured on hetkeks maas!

Eriline dirigent
Kärla kanti on õnnistatud inimesega, kelle musikaalsuse ja lauluarmastuse pärast ju koor tegutseb. Juhi nägu on ka lauljad. Imetlen dirigendi erilisust (valitseb pillide kuningat orelit ja muidki pille, juhatab hääle ilu õigesti kasutama, noomib, kiidab ja elab esitusele täiega kaasa), ehkki pealtnäha täitsa tavaline inimene. Jumalalt saadud annet on edasi antud järglastele.
Lähim tutvus on tehtud nüüd ka minu põlvnemisega, sest suvel saab pikka aega soovitud kokkutulek teoks. Ülle juured on samuti Akslite sugupuust. Muusikutest mainin Laes Akslit (16. jaan 1848 – ?), koolmeistrit, koorijuhti ja rahvavalgustajat, Aleksander Aksalut (Aksel) (16. aug 1882 – 16. aug 1962), Kärla kiriku köstrit ja laulukoori juhti, kes unarusse jäänud kohalikule kultuurielule uuesti jalad alla pani. Palju häid inimesi igavikku läinute hulgas, aga ka siin ja praegu elavate seas. Ülle tütred näiteks. Meie koor ka rikastab koguduse jumalateenistusi ja kohalikku vaimuelu.

Aina laulmas
Lauluprojektiga „Kummardus isamaale“ ühinesid Saaremaa naiskoorid Piret, Karita, lauluselts Lyra ja meie koor Kargell. Ilus oli see üheslaulmine Pihtlas, Laimjalas, Kärlal ja Kihelkonna kirikus. SÜN (Saaremaa ühendatud naiskoor) tegi kontserdituuri. Selleks sai ka piisavalt kokkulaulmist harjutatud. Saade klaveril tikkis pärle laulude sisse. Temaatika rääkis lahti sõnakunstnik. Laule oli päris palju, nii et väsisime laval ühtjärge pikalt seismisest, aga kokku ei kukkunud.
Vägev oli koos laulda. Aplaus ja hõisked kuulajatelt andsid toe ja armastuse sõõmu. Kihelkonnal saatsid meie laulu viiul ning tšello, no oli armas! Juubelile kohaselt kaunistatud torti sõime silmadega ja jäädvustasime meistritöö, enne kui maitsma hakkasime.
Juba traditsiooniks kujunenud üritusi sai kalendrisse märgitud hulganisti. Oma kiriku sünnipäev koos hõbe- ning ka briljantleeripühaga juulis, kirikuaasta lõpp, jõulud ja aastavahetus. Advendi ajal võõrustasime Saaremaa praosti Anti Toplaant ja Saaremaa vallavolikogu esimeest Tiiu Arot. Pärast kontsertjumalateenistust olime pastoraadis koos vestlusringis.
Anti Toplaan oli imestunud, et koor jõuab laulupeo repertuaari õppimise kõrvalt vajadusel ka kirikusse laulma. Olime liigutatud. Ta oli kutsunud üht linnakoori kirikusse esinema, aga suur laulupidu ei lubavat seda aega leida. Tiiu Arolt kuulsime, et tema esiisa Toomas Sõmmer, kirikumuusik ja koorijuht, oli olnud 30 aastat Kärla kiriku köster-organist.

Ligi veerand sajandit
Naiskoori tegevuses läheb 24. aasta Ülle Vallaste juhtimisel. Meil on targale laulupeo žüriile ette laulmas käidud ning pääs peole käes. Milline nõudlikkus lauludele korraldajate poolt, et pisimgi eksimus peab ära kaduma! Naiskooride liigijuht Raul Talmar teab, mis välja tulema peaks, ja liulaskmist ei ole. Tööd on kõvasti, aga tahe laulupeol laulda suur. „Õige löögu mind, see on heldus!“ (Ps 141:5)
Karl August Hermann (1851–1909), maa sool, kes on ka juhatanud mitmetel laulupidudel koore, on olemas jäljega suurel peol „Minu arm“. Tema loodud on ju ka sõnad helilooja, laulik, kirikulaul, lauleldus jne. Kaks spetsiaalset laulikut on ka meie koori lauljate tarvitada. Oleme samuti valikkooride kirjas. Laulude sõnad tuleb südamest läbi lasta.
Uudiseks veel see, et naised pandi seto keeles laulma ja me ka tantsime. Laulud tuleb kõlama panna ja rahvariided ka väga korda teha. Lihvime ja voolime ning saame kindlasti hakkama.
Meie dirigent Ülle Vallaste on üks põhjalik õpetaja ja Looja annab talle tervist, aga ka tarkust pausi pidada. Toomas Paul on öelnud: „Keegi ei tea, kui vilets ta on, kui pole pingutanud selleks, et olla parem.“ Aga Ülle on juba parem.
Eelmisest suurest laulu-tantsupeost on meeles, et laulu „Koit“ mitmendat korda laulmise järel märkasin sinimustvalget taevalaotust ja pääsukesi tiirutamas. Laul lendas ning hõljus tuule tiibadel. Nii oli! Jumalale meeldis. „Tänage Issandat kandlega; kümnekeelse naabliga mängige talle! Laulge talle uus laul, helistage pillikeeli rõõmuhõisetega!“ (Ps 33:2,3)

Laulu armastav rahvas
IX talvelaulupäev Kihelkonnal toimus õhtusel ajal ja sinna ei saanud minemata jätta. Esinemised laululaval, kuhu läks läbi küünaldega kaunistatud alevi laternate ja kellukestega rongkäik, kirikus, kuuse all ja klubis. Kord vägeva tormiga olimegi kiriku kaitsvate müüride varjus ning laululavale planeeritud laulud esitati samuti kirikus. Pidu iga ilmaga. Kiriku eraldiseisvast tornist kostsid kellalöögid just laulu „Kodukirikukell“ (selle laulupeo jaoks loodud) esitamise ajal. Kena oli. Kogu Eesti teab üritusest, kohale tuldi kaugelt Narvast ja Tartumaalt ning mujaltki.
Eesti Vabariigi aastapäeval koor esines, oli ühislaulmine kirikumuusikapäevadel Kihelkonna kirikus. Mitmest laulikust oli vaja laulud selgeks laulda, kõrvaltvaataja ei adu, millist tööd see tähendab, aga juht ja koorilaulja tõesti pingutab kõigest väest. See on kokku puhas rõõm, sest muidu pole võimalik.
Esinemised vanadekodus. „Saaremaa valss“ paneb pisarad jooksma ja sügavalt mõtlema oma elu kaduvuse üle siin maa peal. Seal olid oma eluõhtut veetmas tuttavad ja ka endine koorilaulja. Sarnane harras tunne lisandub suure reede laulude laulmisele. Aga kohe järgneb sära täis ülestõusmispüha. Inimese hingeseisundid on laulu sees kõik nähtavad.
Ent „Laulupesa“ Ohaka talu õues koos Eestiga (eelmise aasta 19. augustil) hõisates jääb pikaks ajaks põue pakitsema. Saaremaa oma koorilaulupäev (17. november) oli suur pidu, sest kokku tulnud koorid esinesid ja laulsid ka koos.
Aastat 2018 saab pidada muusikat täis aastaks. 13 korda väljas lauldud – pole paha. Noored lauljad on võtmas teatepulka ning armastus laulu vastu vaid süveneb ja juurdub ka.
Aime Haamer,
naiskoori Kargell laulja