Kas euro tulekul toetab kirik pankasid?
/ Autor: Mari Paenurm / Rubriik: Arvamus / Number: 25. august 2010 Nr 33 /
Mai keskpaigas kirjutas meie lehes kantsler Urmas Viilma sentidest korjanduskotis, suunates kirikurahva mõtted olukorrale, mis ootab meid ees 1. jaanuarist 2011 ehk siis päevast, mil Eestis tuleb ametlikult käibele euro.
Nii nagu kantslergi kirjutas, on ka koguduste tasandil vaja läbi mõelda, mil moel annetusi vastu võtta ja kuidas lahendada pühapäevase korjanduse korraldus.
Kui näiteks Soome aastatetagune praktika on see, et uue raha käibeletulekul annetatigi teenistusaegsetel korjandustel paberraha (alates 5 eurost e 78,233 kroonist), siis siinset elujärge ja võimalusi arvestades ainult taolisele muutusele loota ei saa. Maal kindlasti mitte.
Ka suhtumist on igasugust. Vähemasti nõukogudeaegne kirikupraktika oli kohati niisugune, et igale asjale võis olla arvestatud oma hind – kroonlühter kellegi mälestuseks pandi põlema teatud summa eest nagu ka küünlad altaril. Olen kuulnud sedagi, et õpetaja palk maksti mõnigi kord välja kopikates – need olid annetustest tulnud ja et hoiukassa asus kirikust kaugel, siis leiti nõnda lihtsam olevat.
Nii ei ole ka tänapäeval imestada, kui keegi lausub, et kaks krooni kirikule laululehe eest aitab küll.
Milline on üldse pühapäevaste annetuste suhe võrrelduna niinimetatud nimeliste annetustega? Ühe EELK koguduse näitel võib öelda, et suurusjärk on ligikaudu 1 : 4. Võib-olla ei ole see tavaline kogudus ja pühapäevased annetused on veelgi väiksemad – see sõltub tõenäoliselt sellest, kas kotikorjandust rakendatakse või mitte.
Asja teine külg on aga seotud pankadega. Teadupärast võtab pank müntide sissemaksmisel 5% summast (lapse arvele kandmisel on pangati erinevusi). Oletame, et pühapäevased korjandused tulevad 1. jaanuarist suures osas müntides. Miks peaksid kogudused sellest osa veel pankadele andma, ühe väikese koguduse jaoks on ka 5% suur raha?
Kuivõrd teema ei puuduta ainult kirikuid ja kogudusi, vaid ka teisi annetustega seotud ühinguid, seltse ja asutusi, siis küsis Eesti Kirik mitmest siinsest pangast, kuidas olukord sissemaksetega 1. jaanuarist siiski on.
«Hetkel kahjuks ei ole hinnakirja selle punkti kohta otsuseid tehtud. Eurole üleminekul teenustasude hinnad ei tõuse, kuid nimetatud teenuse hind vajab veel analüüsimist,» anti teada ühes vastuses. Küll aga tõi Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask välja, et kroonimüntide kogumiseks korraldavad krediidiasutused eraldi kampaania alates 1. oktoobrist – siis saab münte panka viia ilma teenustasudeta.
Teadupärast saab siiani nimeliselt annetuselt tulumaksu osa tagasi, kuid sedagi annetuse ulatuses, mis moodustab sissetulekust kuni 5%.
Mari Paenurm
