Kes otsib maavälist elu, kes presidenti
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 28. september 2016 Nr 38 /
Päikeserikkad sügispäevad said endale eelmisel nädalal ka vormilise legitiimsuse, sest algas astronoomiline sügis. Selles sügises märkan enam jõulisi värve ja teisalt selget kirkust. Seda nii looduses, ühiskonnas kui ka inimestes. Justkui suur Maaler oleks unustanud pooltoonid ja harmoonilised üleminekud.
Pooltooniks on raske pidada uudist, et Hiina edelaosa mägises piirkonnas pandi üles maailma suurim raadioteleskoop, et otsida maavälist elu, või et NASA uuendas pärast kahte tuhandet aastat sodiaagimärke. Veelgi nõutumaks tegid küllap paljusid laupäeval Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Vabariigi presidendi valimised. Ootad põnevat, aga siiski harmoonilist üleminekut, ent päeva lõpus jäi paljudele selle riigi kõrgema võimu kandjatele hinge pettumus ja tühi tunne. Mis muud, kui tühisuste tühisus, nagu ütleb Koguja.
Eestis teostatakse riigivõimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seekord presidendi valimiseks sellest ei piisanud. Ehk oleks vaja enam mõelda väärtustele. Sellistele väärtustele, mis aitaksid end jälle tunda ühe koostoimiva rahvana, kes suudab ennast olulistel hetkedel kokku võtta ja ühisosa leida.
Sümpaatne oli peapiiskop Viilma sotsiaalmeedias väljendatud mõte, et ehk aitaks uut presidenti leida see, kui otsimist ei alustata endast, vaid teisest. Selle peale meenus küllap legendilaadne lugu ühe piirkonna õigeusu piiskopi valimisest. Koguneti linna, et valida piiskop. Eelistusi oli erinevaid, kandidaadid väärikad. Raske oli kokkulepet saavutada. Lõpuks jõudsid valijamehed ühisele seisukohale, et see kandidaatidest, kes valimiseelsel ööl linnast püüab põgeneda, valitakse. Ehk oleks ka meil aeg vaatenurka muuta.
Kätlin Liimets
