Kevadel

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Looming / Number:  /

Luuletaja Elise Aun umbes 1890. aastail. Foto: Reinhold Sacker

Nüüd aasal roheline vill

Ja lille kõrval tärkab lill,

Täis õrna õieõhku tuul –

Kõik loodus sõnadeta luul’,

Kes suudakski ka seleta

Mis kirjutud on Looja sõrmega.

Kas imeline taevatelk,

Ehk libliktiiva värvihelk –,

Maailm kui kõige kaunim maal

Algilul hiilgab igal aal.

Kui seda meistrit tunned sa,

Siis kummarda, au andes kummarda.

Mis häälterikkad helinad

Siin haljas templis heljuvad,

Kus päike puistab tuhat tuld,

Kõik sätendab kui sulakuld.

Rõõm valdab vaimu, vaikuses

Hinge tõuseb taeva poole palvetes.

Elise Aun

Luuletus on ilmunud Eesti Kirikus 28. mail 1924. Elise Rosalie Aun (alates 1903. aastast perekonnanimi Raup) sündis 15. juunil 1863 Võrumaal Kanepi kihelkonnas Pikareinul ja suri 2. juunil 1932 Tallinnas. Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Jaga