Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

„Kiiksuga“ talgud õigeusu pühakoja päästmiseks

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Kirikut tutvustab isa Toomas Erikson. Tiit Kuusemaa.

8. mail korraldati Rannu õigeusu kiriku juures talgud, mille eesmärk oli pakkuda praktilist abi ühe õnnetus seisus oleva pühakoja kordategemiseks.

Talgud olid „kiiksuga“, tavatud, sest algatajaks polnud hoone omanik (õigeusklikel on luterlastest suuremgi häda oma kinnisvaraga, mille sovjetid veskikivina kaela riputanud), vaid Rannu kogukond. Hoone päästmiseks oli vaja ju teha õige pisut. Miks siis mitte?

Ajastus oli super: „Teeme ära!“ aeg, ja piiranguköidikuist valla saamise lust. Aga … sünoptikud kuulutasid laussadu nimme talgutöö ajaks. Hommikul tinahalli taeva all läbi vihma sinna kiriku poole sõites (auto hoiatas veel musta jää eest) tuli Jeesusega üks tõsine mehejutt maha pidada: „Kuule, kuidas nüüd nii?!“ Ja tagasi olnuks kah narr pöörata …

Tegelikult tuli oivaline ilm: päike ja pisut tibagi. Kokku tuli 40(!) inimest (+ kass ja koer) igast ilmakaarest, soost, vanusest ja ilmavaatest. Põnnidest riigikogu liikmeni. Ilmikud ja vaimulikud (vähemalt kaheksast kogudusest). Eestlased, venelased, ka sakslane. Süstitud ja süstimatud. Kõik rõõmsalt kokkuhoidvad. 

Algul haris meid muinsuskaitse nõunik Inga Raudvassar ortodoksi kirikute arhitektuuriloost ja lõpus isa Toomas Erikson pühakoja vaimsusest, pidades ühtlasi lõpupalvuse. Viimaks talgusupp ja kohv kringliga. Siis pääses vihm väljas valla.

Me kirju kamba eriline sünergia ja mõnus fiiling muutsid meid kõiki õnnelikuks ühiseks pereks. Just kui oleks laulupidu. 

Kõik esmavajalik saigi tehtud: lipendav katuseplekk kinnitatud, pehkinud aknad tornist alla toodud ja avad kilega suletud, ohtlikud puud ja oksad maha võetud, kirikuõu võsast ja kulust puhastatud, koda ise seest puhtaks pestud. Preestrimajast, mis Maano Koemetsa (juhuslikult Elva valla volikogu esimees) päralt, saime vett, elektrit ja puhkevarju. Vaid puud katusel jäid eemaldamata, sest tõstuk ei ulatunud. 

Võimatu on kedagi talgulistest eriliselt ja isiklikult tänada, sest igaühel on oma koht tänusirmi all. Kui, siis olgu tänatud kõiksuse Issand, kes usutegu õnnistas ja kinkis võrratu kogemuse. Lahkusime rikkamatena, kui tulime, täis indu alustatut jätkata. Jeesus nagu pilgutanuks vandeseltslaslikult silma: sel kirikul on tulevikku …

Tiit Kuusemaa

Puhja koguduse õpetaja