Killukesi vilistlaspäevast

Tähistamaks Tartu ülikooli 375. aastapäeva ning märkimaks tema usuteaduskonna 16. taastegutsemise aastat, toimus 15. septembril usuteaduskonna vilistlaspäev.

Algas see jumalateenistusega Jaani kirikus, rullus lahti seminariettekannetega ülikooli aulas ning päädis piduõhtuga korp! Sakala konvendimajas.
Üle Toome avajumalateenistusele rutates sillutab meeleolu nostalgilisi radu. Justkui eilne päev tuleb meelde: loengud ja seminarid, arvestused ja eksamid, õnnestumised ning vajakajäämised… Täpselt nagu aastate eest püüan tänagi sammule hoogu lisada, et mitte hilineda – Gustaf Adolfi kuninglikkus ülikooli endise kiriku ning pärastise humanitaarraamatukogu kõrval, peahoone akadeemiliselt klaar jume, Jaani Tõnissoni rühikas kuju Postimehe ja Akadeemia toimetuste vahel… ning jõuangi nn akadeemilise veerandiga pühitsetud ruumi.
Peapiiskop Andres Põder, kelle pojad on usuteaduskonna vilistlased, on tulnud akadeemilist peret isiklikult tervitama. Ta meenutab abikaasa Marje ülikooliaegse õppejõu ennustust: usuteaduskonna taastamine saab võimalikuks alles pärast kolmandat maailmasõda. Õnneks jooksis see liiva: Jumal lubas fakulteedi taastada ning püsida.
Päevakohase jutluse kirjakohale Lk 8:4–8 pidas usuteaduskonna prof dr õp Tarmo Kulmar. «Mitmed teist on juba ise külvajateks saanud,» rõõmustas ta vilistlaste poole pöördudes. Ja tõesti, kuigi õppima asumisel ei tehta tingimuseks mingisse konfessiooni kuulumist, on teaduskond andnud luteri kirikule mitmeid töötegijaid.
Näiteks on siinse Ülikooli-Jaani koguduse korraliseks vaimulikuks õp dr Urmas Petti teaduskonna esimesest lennust. Aga kirikuliste hulgas on märgata veel teisigi usuteaduskonnast sirgunud EELK ordineeritud vaimulikke: Kerstin Kask, Allan Taruste ja Rein Schihalejev (esimesest lennust), Mare Palgi-Mägi, Jaan Nuga, Lea Jants-Ylönen, Arho Tuhkru, Ants Tooming, Mart Jaanson, Anna-Liisa Vaher, Kristjan Luhamets ja ehk veel keegi, keda silm rahvahulgas kohe ei märka. Orelil on täna Kristel Neitsov, kes tudeerib usuteaduskonna magistriõppes.
Päeva tuumaks oleval seminaril tutvustatakse sõnas ja pildis teaduskonna lugu läbi erinevate aegade. Teaduskonna taastamist 1991. aastal meenutav Hando Runnel rõhutab: see samm oli elutähtis Eesti arengu jaoks. Kirjamehena väärtustab ta sõna, mis on meist kõigist vanem ja mida usuteaduskond peab alal hoidma. Runnel kiidab toonast dekaani valikut: prof dr Kalle Kasemaa suutis jõuliselt fakulteedi tühjalt kohalt käima lükata.
Praegune dekaan prof dr Riho Altnurme kinnitab: teaduskond ei unusta traditsioonilist rõhuasetust protestantlikule teoloogiale.
Prof dr Tõnu Lehtsaare film «Usuteaduskond ajatus ajas» suudab luua lustliku meeleolu, mis jääb kandma olemist ka pikal piduõhtul korp! Sakala konvendimajas. Kui sumin on korralikud tuurid võtnud, tuntakse head meelt koosveedetud ajast.
Vilistlaspäeva korraldajatele tuhat tänu, kõik läks hästi korda! Lõpetan küsimusega: miks ei võiks Tartu ülikooli usuteaduskond pidada vilistlaspäeva igal aastal?

Liina Raudvassar,
vilistlane esimesest taasasutamise järgsest lennust