Kirik mändide all

Elva kogudus pidas pühapäeval tänujumalateenistust, millega märgiti 90 aasta möödumist kiriku pühitsemisest.
Täpselt 90 aastat tagasi 5. septembril pühitses I maailmasõja puhkemisel pooleli jäänud ja Eesti vabariigi loomisel lõpetatud pühakoja Võru praostkonna praost Friedrich Ederberg. Gootikast inspireeritud motiivid pääsevad mõjule kirikuhoonet väljast vaadates, kus tooni annavad teravkaarsed aknaavad ja läänefassaad tipneb miniatuurse kaheksatahulise torniga. Erinevalt välisilmest on interjöör äärmiselt lihtne. Pärliks on siin 15 aastat tagasi kunstnik Dolores Hoffmanni  valmistatud altarivitraaž.
Kuigi punastest tellistest kirik jõuti ehitusjärjega sõja alguseks katuse alla viia, pidi viimistlus ning sisekujundus ootama kuus aastat oma järge.
Seega võib seda arhitekt A. Eichorni projekteeritud hoonet lugeda esimeseks uueks pühakojaks iseseisvas Eesti riigis. Ja sellest ajast on väheldane kirik teeninud elvalasi katkematult tänase päevani.
Päikesekuld sillutas kirikuteed
Pärast nädalajagu vihmaseid ja hilissuviselt tujukaid ilmu oli pühapäev piduliselt päikeseküllane. Küllap julgustas see nii mõnelgi kirikuteed jalge alla võtma. Igatahes oli pisike Elva kirik inimestest tulvil.
Kui kirjade järgi on seal istekohti kolm ja pool sada, siis need paistsid olevat küll enam-vähem hõivatud. Samuti mahtusid kohaletulnud vaimulikud vaevu altarivõre ette koos põlvitama, sest lisaks oma õpetajale oli elvalasi tervitama tulnud üheksa külalisvaimulikku. «Küsisin endalt, milline on ikkagi õige päev tähistamiseks,» esitas koguduse õpetaja, Valga praostkonna praost Vallo Ehasalu küsimuse teenistuse eel peetud sissejuhatavas sõnavõtus.
Ta põhjendas oma kõhklusi: «Elvas on alustatud jumalateenistuste pidamisega aastast 1912, kirikut hakati ehitama 1914, jumalateenistusi hakati siin kirikus pidama 1920 ja suhted emakirikuga, Tartu Jaaniga, selgitati aastal 1922. Jah, veel kaks aastat pärast kiriku pühitsemist kaaluti, kas Elvas ikka on kirikut vaja.»
Ehasalu vahendas koguduse kunagise õpetaja, hilisema Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaani ning peapiiskopi Hugo Bernhard Rahamägi käsikirjalist kroonikat. Sealt võib näiteks lugeda seika, et kui kiriku pühitsemistalituse kuulutused olid Elva raudteejaama kinnitatud, seisis seal Lätist Landeswehri sõjast saabunud soomusrong. Rongis viibinud eesti sõdurid huvitusid plangule naelutatud kuulutusest, kus seisis, et jumalateenistus toimub saksa keeles ja sellele järgneb lühike eestikeelne pühitsus.
«Kuidas,» pahandasid pool aastat tagasi oma eluga riskides iseseisva Eesti eest võidelnud sõjamehed. «Jumalateenistus olgu ikka meie omas keeles,» võeti vastu resolutsioon ning telefoneeriti samast jaamast Tartu Jaani kogudusse vastava ametliku loa saamiseks, mis olla ka antud.
Isaga samasse kantslisse  
Jutluse tekstikohale Rm 8:14–17 pidas titulaarpraost Eenok Haamer Mustveest. Ta kinnitas, et kuigi Elva kiriku kantslisse ei vii kõrget taevatreppi, kuulutab ta siit Jumala sõna erilise tundega, teades, et siinsamas pidas isa (Harri Haamer – toim.) kas 1925. või 1926. aastal oma elu esimese jumalateenistuse. Et toonane pastor loci soovis jõululaupäeva ja esimest püha veeta pereringis, tellis ta ülikoolist hakkaja stud. theol’i ennast asendama.
Mitmehäälse lauluga kaunistas jumalateenistust Nõo koguduse meeskvartett eesotsas oma õpetaja Mart Jaansoniga. Altari ees lauluga «Ma olen väike karjane» üles astunud pühapäevakoolilapsi juhendas Mirja Ehasalu, kes lisaks lastetööle teeb koguduses ka diakooniatööd.
Koguduselaulu toetas orelil Stefan Groote, kuue aastaga kogudusele omaseks saanud sakslasest organist. Jumalateenistusel teenisid vaimulikena kaasa veel diakonid Maarja Sokk ja Tiit Kuusemaa, stud. theol. Marko Tiirmaa, Juha Pekkala sõpruskogudusest Perniöst ja Elva baptisti koguduse pastor Peeter Tamm.
Jumalateenistusele, mis lõpetati koraaliga «Üks kindel linn», järgnesid sõnavõtud, õnnitlused ning kirikukohv.
Delegatsioonidega olid kohal Soome sõpruskogudused. Perniö kogudus tõi sõpradele kingiks 1000 eurot, et «Elva kirik võiks ilusana püsida ja et Jumala sõna kuulutataks siin ka nendel aastatel, mis tulevad». Lauttasaari koguduse kink – violetsed altari- ja kantslikatted – on praegu veel käsitöömeistrite käes.
Tervitused saabusid ka kohalikult linnavalitsuselt ning headelt naabritelt Elva baptisti kogudusest. Kesk-Saksamaal asuva sõpruspraostkonna Eschwege tervitused ütles edasi õp Ehasalu.
Liina Raudvassar

Elva kiriku altarivitraaži saamisloost loe lk 5.

Elva kirik
Hakati ehitama 1914.
Pühitseti 1920.
Arhitekt A. Eichorni projekteeritud gootilik hoone on punastest tellistest.
15 aastat tagasi sai kirik Dolores Hoffmanni altarivitraaži.
Praegu on kogudusel 96 liiget.
Teenib õp mag Vallo Ehasalu.