Kirik peab hoolitsema, et tema vaimulikul oleks leib laual

Teenistuslepinguid on praeguseks sõlmitud 23 õpetaja ja kolme diakoniga, paari­kümne lepingu sõlmimine on käimas.

Kantsler Urmas Viilma sõnul võiks teenistusleping olla põhimõtteliselt igal EELK vaimulikul. «Kuna me tahtsime aga, et oleks n-ö pehme üleminekuaeg, sai otsustatud vabatahtlikkuse printsiibi poolt,» selgitab ta.
Teenistuslepingud on sõlmitud praostidega, sõlmitakse ka piiskoppide ja assessoritega ning kõigi nende vaimulikega, kes alates sellest aastast EELKs ametisse asuvad. Teised peavad ise otsustama, kas elada edasi endistviisi või eelistada teenistuslepingut. Näiteks käib see ka koguduseõpetaja ametis olevate praostide kohta. Praostile on leping kohustuslik, kuid õpetajale vabatahtlik.
Lepingud ei ole formaalsed
«Tahame sõlmida sisulisi lepinguid ja see on mahukas töö,» räägib Viilma. «Formaalselt oleks see väga kerge, saadame lepingud laiali, vaimulik kirjutab alla ning ongi korras. Tegelikult võtame iga lepinguosalisega detailselt läbi tööülesanded, et selguks vaimuliku töö eripära tema koguduses. Meie kogudused ja ka vaimulikud on väga erinevad. Meil on küll näidisleping ees ja ühiseid asju (ametivanne jm) on neis ka, kuid kõigile läheneme individuaalselt.»
Teenistuslepingul on kaks osa: tähtajatu leping ja lepingu lisa, kus kirjas kõik see, milliseid ülesandeid konkreetne vaimulik EELKs täidab. Olgu ta siis õpetaja, praost, vikaarõpetaja vm. Kui praost näiteks enam seda ametit ei pea, siis praostilepingu osa lõpetatakse.
Kas lepingu sõlmimiseks peab konsistooriumisse tulema? «Pigem vastupidi,» märgib Viilma. «Oleme Ülle Keelega käinud Virumaal, Viljandis ja Pärnus neid kohtadel sõlmimas. Lepinguosalisi on kaks: kirik ja vaimulik. Kirikut võib esindada mitu inimest, näiteks lepingus peapiiskop, lepingu lisas aga praost ja teise isikuna koguduse juhatuse esimees. Mina kantslerina ja sekretariaadi juhataja Ülle Keel oleme kogu protseduuri läbiviijad. Tulevikus peaksid hoopis praostid selle töö üle võtma.»
Loob selguse majja
Kuigi ühe lepingu sõlmimine nõuab paaritunnist pingelist tööd, tõotab see tuua paljudes asjades selgust. Viilma ütleb, et sageli ei tea õpetaja isegi, mis täpselt tema teenistusülesannete hulka kuulub, ja ega koguduselgi see selge ole, kes annab töö, kes maksab palga.
Viilma peab oluliseks lepinguga seotud palgateemat. «Kui teenistusleping sõlmitud, hakkab vaimulik palka saama konsistooriumist. Kogudus(ed) ja ka teised teenistuslepingu alusel töö andjad kannavad oma palgaosa konsistooriumisse, kus see liidetakse ja vajadusel lisatakse palgatoetus. Konsistoorium teeb maksuarvestuse ja kannab vaimulikule tema teenistustasu üle. Kui vaimulik teenib üle konsistooriumi poolt kehtestatud miinimumpalga, siis toetust ei maksta.»
Mis saab neist, kes teenistuslepingut ei sõlmi? «Näen kirikut ühtse tervikuna ja kui kirik on lähetanud vaimuliku põllule tööle, siis ta peab vastutama, et tema vaimulikel oleks leib laual ja katus pea kohal. Ja see on ka konsistooriumipoolne vastutuse võtmine, mis ulatub sinnamaani, et kui koguduses palgamaksmine viibib, siis konsistoorium maksab vaimulikule ikka tema palga välja. Ta hakkab siis ise tegelema selle kogudusega.
Teine asi on sotsiaalsed garantiid. Me peame kirikuna kindlustama oma vaimulikele mingisugusegi miinimumsissetuleku. See tagatakse teenistuslepinguga. Ühtseid toetusi enam ei maksta, iga juhus vaadatakse eraldi läbi. Konsistoorium kindlustab vaimulikele kehtestatud miinimumpalga siis, kui vaimuliku töö on täiskoha vääriline.»
Kindel palk ja sotsiaalne turvatunne
Kuidas teenistuslepingut sõlmida? Tuleb esitada konsistooriumile avaldus, kus oleks märgitud ka palgatoetuse soov. «Palgatoetust saavad ainult need, kes on teenistuslepingu sõlminud,» rõhutab kantsler.
Kuidas suhtuda kõrvaltöösse? Viilma sõnul ei saa arvestada vaimuliku tööd täiskoormusega, kui ta näiteks 0,3 kohaga lisaks kooliõpetajana töötab. Inimesele peab ka hingamisaeg jääma. Selliseid juhtumeid on tulnud selgitada.
«Tahame liikuda selles suunas, et teenistustasu on rahas makstav, sest nii kindlustatakse kõik sotsiaalsed garantiid, nagu näiteks pension, haigusraha, vanemahüvitised. Autokompensatsioon ja korteriüür ei kuulu siia, nende pealt haigusraha ei maksta. Pangalaenud, õppelaenud, pensionid – kõik sõltuvad ametlikust sissetulekust.»
Viilma idee järgi oleks pidanud teenistuslepingud kohustuslikud olema, nagu on Lätis. Seal saab õpetaja kuus kätte 10 000–12 000 krooni, kuid tingimusel, et pühendab end täielikult kirikutööle ja kõrvaltööd ei tee. Kiriku arengukava järgi peaks 2017. aastaks kõigi vaimulikega teenistuslepingud sõlmitud olema. «Me peame seda algkapitali, millelt palgatoetust maksame, kasvatama hakkama. See on meile suur väljakutse,» ütleb Urmas Viilma kokkuvõtteks.

Tiiu Pikkur