Kirik saab hakkama ilma välistoetuseta

EELK XXVIII kirikukogu 3. istungjärgul kinnitati 2011. aasta eelarve, arutleti vaimulike hingehoiu ja meedia­strateegia üle. EELKsse võeti vastu Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus.
Järgmise aasta eelarvet tutvustades märkis kantsler Urmas Viilma, et see on esmakordselt eurodes, kuid võrdlus kroonidega on ka olemas. Tasakaalus tulude ja kuludega eelarve suurus on 557 008 eurot. Kiriklikele asutustele (v.a Eesti Kirik ja usuteaduse instituut) raha eraldamisel on esmakordselt aluseks koefitsiendid, kus 1,0 võrdub valdkonnasekretäri palgafondiga konsistooriumis. Eelarves on esimest korda kõik allasutused, taastatud on palgaline piiskopi ametikoht.
Hea märk on see, et 68% tuludest on omatulu, kirik saab hakkama ilma välistoetuseta. Muutuste hulgas on maksutulu vähenemine, kuid kinnisvaratulu kasv. Kümme aastat kestnud lootus, et kinnisvara hakkaks sisse tooma, on teoks saamas.
Kuludest läheb 47% juhtimisele ja 50% erinevatele töövaldkondadele. Juhtimiskulud kasvavad piiskopi palgafondi lisandumisega. Kasvavad ka asutuste eraldised (v.a misjonikeskus). Vähenevad summad keskkassasse. 2011. a maksumäärad jäävad 2010. a tasemele.
Edukus sõltub hingehoiust
Piiskop Einar Soone asub taas konsistooriumis aktiivsemalt tööle, tegelemaks vaimulike hingehoiu ja teenistussuhetega. Kirikukogul rääkis ta oma mõtetest vastavateemalises ettekandes, rõhutades, et EELK edukus sõltub hingehoiust, seejuures pidas ta silmas kõiki kirikutöötajaid. «Kirikuinimesed vajavad hingehoidlikku ettevalmistust,» oli piiskopi sõnum.
Teema kätkeb endas palju küsimusi: kas hingehoidja saab olla otsene ülemus või tuleks hoiduda alluvussuhetest, kas on vaja koolitust või hingehoidlikku vestlust? Hingehoiu suunitlus on korras isiklik elu, teenistusülesannete korrektne täitmine jne. Võimalusteks on täienduskoolitus, retriit, rekollektsioon. «Vaikimine võib olla väga raske,» lisas piiskop siinjuures. Kas oleks vaja luua superviisori amet? Hingehoid on hell teema, ainult kampaaniaga siin midagi ei tee, hoiatas titulaarpraost Eenok Haamer kolleege. Peapiiskop Andres Põder julgustas: «Tulge ikka oma asjadega piiskopi ja minu jutule, küll me selle aja leiame.»
Kiriku meediastrateegia peab ajaga sammu käima, tõdes Arho Tuhkru ja lisas, et 60 vaimulikul on Facebooki konto. Plaanis on kaasajastada EELK veebileht, rohkem peaks suhtlema kirikuvälise meediaga. Töö olgu süsteemne, oma kindla kohaga Eesti meedias. Ajaleht Eesti Kirik peab olema tugev ning kirikus ja ühiskonnas tunnustatud. Vajalik on aktiivselt toimiv kiriku internetiportaal.  
Huvist meediatöö vastu kõneles Tiit Kuusemaa  ja seitsme allakirjutanud kirikukogu liikme arupärimine assessor Tiit Salumäele, kus küsiti, kes vastutab ajalehe sisu vastavuse eest kiriku õpetusele, täpsemalt oli silmas peetud 20. oktoobri väljaandes ilmunud kolme arvamusartiklit. Assessor Salumäe vastas, et ajalehel on kolleegium ja peatoimetaja, sihtasutusel nõukogu, kes kõik lehe eest hea seisavad.
Peapiiskop andis kirkukogule teada, et piiskoplik nõukogu on andnud toetuse tähistada 2011. aastat kui kiriku laulu- ja palveraamatu aastat seoses 20 aasta möödumisega selle ilmumisest.
Tiiu Pikkur