Kirik tähistab rahvus­püha

Nagu jõulude ajal, nii ka isamaaliste tähtpäevade puhul saab kirik tavapärasest enam avalikku tähelepanu.

Vabariigi aastapäeval peetavast pidulikust jumalateenistusest teeb tavakohaselt otseülekande rahvusringhääling. Linnades ja valdades aga võtavad kogudused ja nende vaimulikud osa sealsetest pidupäevaüritustest.

Omavalitsused väärtustavad
Eesti Kiriku poolt usutletud kohalike omavalitsuste esindajad kinnitavad, et koguduste esindajate kaasamine isamaaliste tseremooniate läbiviimisesse on juurdunud traditsioon.
Rakvere linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Kristel Mänd tõstab seejuures esile isamaaliste ürituste kogukonda liitvat iseloomu, millele ka vaimuliku osalemine kaasa aitab. „Samuti annab koostöö hea võimaluse jagada laiemale üldsusele infot koguduste arengute kohta, mis on suunatud lisaks koguduse liikmetele ka kogukonnale laiemalt,“ lisab ta.
Rakveres on sealse luteri koguduse õpetaja Tauno Toompuu tänavu osa võtnud juba kolmest isamaalisest tseremooniast: 3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu aastapäeva puhul, 12. jaanuaril Rakvere vabastamise ja Palermo veresauna ohvrite mälestamiseks ning viimati Tartu rahu aastapäeval. Ka teiste konfessioonide esindajad annavad oma panuse.
Järva valla avalike suhete peaspetsialist Maarja Kauge aga seletas koguduste kaasamist isamaaliste ürituste tähistamisse järgnevalt: „Järva vald on ühtne maaomavalitsus. Oleme üritanud hoida üheskoos traditsioone ja seda ka koguduste näol.“ Tartu rahu aastapäeval toimusid kirikutes jumalateenistused ning ausammaste juures mälestus­tseremooniad. Sama on kavas ka 24. veebruaril. „Järva vald jätkab enda kirikutega tihedat koostööd ning püüab olla abiks ja valmis alati, kui vaimulikud seda vajavad,“ lisab Kauge.

Koguduste aktiivsus
Vaimulikega peetud kirjavahetus kinnitab samuti kiriku olulist rolli isamaaliste tähtpäevade tähistamisel. Nii rõhutab EELK Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk head koostööd kohalike omavalitsustega. Ka iseseisvuspäeva on traditsiooniliselt koos tähistatud. Peetakse pidulik jumalateenistus, millele järgneb pärgade asetamine kirikuaias oleva Vabadussõja monumendi jalamile. „Selle järel pakume pastoraadis kirikukohvi ja riigipirukat (kas kringel või tort), millele järgneb siis, kui kattuvaid üritusi mujal ei ole, jututuba päevakohasel teemal,“ selgitab Kukk. Tänavu räägib Valtu kooli ajalooõpetaja Marten Israel kohaletulnuile Tartu rahust.
Seevastu Kaarma, Valjala ja Muhu kogudusi teeniv Hannes Nelis kinnitab, et omavalitsus pole koguduse poole iseseisvuspäeva tähistamise asjus üldse pöördunud. Valjalas on vabariigi aastapäeva tähistamist tavapäraselt korraldanud kogudus ise. 24. veebruaril on alati olnud kontsert kirikus ja pärgade asetamine mälestussamba jalamile, millele järgneb pidulik kohvilaud pastoraadis.
Ka Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga sõnul tähistatakse neil vabariigi aastapäeva traditsiooniks kujunenud viisil: esmalt mälestushetk kirikuaias Vabadussõjas langenute kivi juures ja siis vallavanema vastuvõtt Raasiku rahvamajas.
Sealgi on kogudus ise aktiivne isamaaliste tähtpäevade tähistamise korraldamisel. Näiteks hiljuti Tartu rahu 100. aastapäeva puhul kutsuti kaitseliitlased auvalvesse ning rahvamajast laenutati lipp koos alusega. „Valla esindajad oleksid ka tulnud, kuid olid paraku teisal hõivatud,“ ütles Jaan Nuga.

Usk ja isamaa
Vaimulike vahendatust jääb niisiis mulje, et mitmel pool ei löö kogudused mitte ainult isamaaliste tähtpäevade tähistamisel kaasa, vaid ilmutavad ka omalt poolt initsiatiivi. Sellele aitab kaasa asjaolu, et Vabadussõja mälestusmärgid, mille juures tavaliselt tseremooniaid peetakse, asuvad enamasti kirikute juures. Oma rolli võib aga mängida seegi, et pärast haldusreformi pole mitmel pool enam kohapeal teist institutsiooni, kes tähistamise enda peale võtaks.
Ent väga oluline näib olevat ka mitmetes kogudustes valitsev patriootlik meelsus. Usutletud vaimulikud kinnitavad nimelt, et isamaalisus ja kristlik sõnum sobivad nende meelest hästi kokku. Nii leiab õpetaja Kukk, et ajalik isamaa on mõnes mõttes Jumala riigi kui taevase isamaa ekvivalent: „Kui me ei väärtusta oma maist kodu ja kaduvat kodumaad, mis on samamoodi Jumala and meile selles maailmas, ei pruugi me kord väärida ka kadumatut ja igavest.“
Õpetaja Nelis aga mõtiskleb nõnda: „Võib-olla tundub see ülbe mõte, aga Iisraeli ja Eesti vahel on tihti paralleel olemas. Nii jumalarahva kui Maarjamaa rahva ajaloos on tunda Looja juhtimist. Õpiksime vaid sellest rohkem …“
Rain Soosaar