Kirik vajab teadmisi

EELK Usuteaduse Instituudi pere tähistab peagi uue õppeaasta algust. Kirikliku kõrgkooli hea käekäik peaks korda minema aga mitte ainult õppejõududele ja üliõpilastele, vaid kogu kirikuüldsusele.
Eelkõige tuleb rõhutada UI tähtsust usuelu edendamisel. Kui kirik tahab püsida pühakirja alusel, on lisaks elavale usule vajalik mitmekülgne Piibli tundmine, mis muuhulgas ka kaasaegsetele teaduslikele teadmistele toetub. Selle varal tuleks kriitiliselt läbi hinnata kõik kirikuelus esile kerkivad tõekspidamised ja praktikad, ükskõik kui auväärsele traditsioonile need ka ei väida end toetuvat.
Selles osas ei saa UI roll piirduda ainult vaimulike ettevalmistamise ja kirikujuhtide nõustamisega. Peaks ju iga usklik mingil määral olema suuteline eristama usaldusväärset piiblitõlgendust meelevaldsest ning omaenda hoiakuid ja usuelu pühakirja valgel analüüsima.
Suurepäraseks näiteks, kuidas seda praktiliselt saavutada, on EELK misjonikeskuse korraldatavad noorte ja täiskasvanute piiblikursused, kus lektoriteks on teoloogid UIst ja ka mujalt. Miks ei võiks organiseerida aga ka videoloenguid, kus olulisemaid piibliteaduse ja dogmaatika küsimusi populaarses laadis tutvustataks? Nii jõuaksid vastavad teadmised palju tõhusamalt kirikurahva sekka, kus nende järele näib suur vajadus olevat.
Oluline on ka vaimulikust perspektiivist lähtuva kirjavara väljaandmine, kus akadeemiline tõsiseltvõetavus on ühendatud populaarse esituslaadiga. Mõned UI poolt välja antud raamatud väärivad selles osas esiletõstmist, näiteks Randar Tasmuthi ja Urmas Nõmmiku eksegeetikaõpik ning Jukka Thuréni piiblikommentaarid. Oluline oleks leida vahendeid, et taolisi raamatuid senisest palju rohkem ilmuks. Unistada võib ehk ka uuest, asjatundlike lühikommentaaridega varustatud piibliväljaandest.
Lisaks on UI-l oluline roll mängida kiriku sotsiaalse sõnumi sõnastamisel. Teatavasti on EELK ju üsna aktiivselt sõna võtnud haridus- ja moraaliküsimustes, rändekriisi ja sotsiaalhoolekande teemadel jne. Teiste Euroopa kirikute praktikat arvestades võiks see nimekiri olla õieti veel palju pikem.
Kristlikust perspektiivist esitatud seisukohad mõjuvad haritud publikule veenvalt aga üksnes siis, kui need ühtlasi tuginevad sotsiaalteaduslike teooriate tundmisele ja laialdastele teadmistele oma ainevaldkonnas. Euroopa ühes ilmalikumas riigis Tšehhis olevat katoliku kirik võitnud üldsuse lugupidamise muuhulgas tänu edukale tegutsemisele akadeemilises sfääris. Meie kirikurahva seas pole aga ilmselt kuigi palju neid, kelle sõna ühiskonnas tõepoolest maksaks. Seetõttu oleks mõistlik arendada UIs ka sotsiaalteaduslikku kompetentsi.
EELK-le võib igatahes tõusta palju tulu kõrgkoolist, mis oma sihiseadmistes saab lähtuda spetsiifiliselt kirikuelu vajadustest. Iseasi, kuivõrd on seni suudetud selle potentsiaali ära kasutada. Jääb üle loota, et UI ei tee ka edaspidi järeleandmisi oma akadeemilises tasemes, kirikus osatakse tema panust aga vääriliselt hinnata.

 

 

 

 

Rain Soosaar,
reporter