Kiriku kasvatuskontseptsioon vajab uut lähenemist
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 28. jaanuar 2004 Nr 3 /
Selle aasta alguses startinud kasvatustöö toimkond peab kiriklikus kasvatuses oluliseks kulgemist ja lähtub oma tegevuses kogu kiriku huvist ning püüab haridustöös tegevust mitte dubleerida.
EELK neli senist allasutust tegid möödunud aasta lõpus konsistooriumile ettepaneku luua uus toimkond, mis hakkaks kooskõlastatult tegelema kiriku kasvatusküsimustega. Konsistoorium kiitis mõtte heaks ja ideed hakati vormistama. Toimkonna loomise taga seisavad Usuteaduse Instituut, Misjonikeskus, Noorsootöö Keskus ja Pühapäevakooliühendus. 8. jaanuaril toimus toimkonna esimene arutelu.
Kasvatustöö kui protsess
Ühelt poolt olidki toimkonna idee juured kiriku allasutuste funktsioonide muutumises ja uute organisatsioonide loomises. Kui struktuurid muutuvad, siis on oht, et mitu erinevat asutust tegeleb samaaegselt samade küsimuste või koolitustega, omamata selget ülevaadet sellest, mida pakuvad teised.
Konsistooriumi juures töötav haridusnõukogu (esimees assessor dr Arne Hiob) tegeleb kirikus koolitusküsimustega. Uue toimkonna idee ühe autori, mag Allan Kähriku sõnul ei ole aga kirikliku hariduse andmine ja kasvatustöö kirikus sugugi mitte identsed. Loodud toimkond näeb kasvatust ennekõike kui protsessi.
Praegu puudub EELKs ühtne kiriku poolt aktsepteeritud kasvatuskäsitus. «Kasvatustöö on oma olemuselt kiriku põhitegevus ja ei saa olla projektipõhine,» seisab toimkonna tööd ettevalmistavate inimeste pöördumises konsistooriumile. Kasvatuse kui põhitegevuse arenguks on oluline välja töötada ühtne programm.
Koos spetsialistid
Toimkonna esimesel töökoosolekul kohtusid eelnimetatud organisatsioonide esindajad, kes reastasid põhimõtted, millele programmi välja töötades tugineda, ja leppisid kokku, kuidas seda otstarbekalt teha.
Koosolekul esindasid Usuteaduse Instituuti Allan Kährik ja Kerstin Kask, Tartu Ülikooli dr Pille Valk ja mag Kaido Soom, Laste- ja Noortetöö Ühendust Heikki Pietilä ja Misjonikeskust Leevi Reinaru. Samad inimesed jätkavad tööd toimkonnas, mida koordineerib Allan Kährik.
UI religioonipedagoogika osakonna juhataja Kerstin Kask rääkis, et esimeseks ülesandeks on kaardistada luteri kiriku erinevate organisatsioonide poolt pakutavad koolitused ning välja selgitada, mis abi allasutused või kogudused nende läbiviimiseks vajavad.
Kõige olulisemaks on kindlasti korraldada tööd üldkiriklikult. See tähendab ka, et toimkonna tööst peaks hakkama osa võtma vastavate alade assessorid, nii koolituse kui ka laste- ja misjonitöö vallast.
Kerstin Kask kinnitas Kähriku sõnu ja nimetas, et toimkonna töö ei saa olla projektilaadne, vaid peab kestma jätkuvalt. «Peame ju kogu aeg sammukese ees olema,» ütles Kask ja arvas, et kuna seltskond on väike ja töö iseloom pikaajaline, siis saab palju ära teha «kodutööna». Lähitulevikus kaardistab toimkond kiriku haridusmaastikul tehtava ja määrab sellest lähtudes konkreetsed eesmärgid.
Uurib tegelikku olukorda
Teisel kohtumisel 20. jaanuaril räägitigi täpsemalt teemadest, millega kasvatustöö toimkond tegelema hakkab. Religioonipedagoogika dotsent Pille Valk arvas, et tähtis on kombineerida meie ühiskonna kontekstis teoloogilisi aluseid ja õppimist, teadvustades samal ajal kaasaegseid õppimisteooriaid. «On vaja uuringupõhist ja asjatundlikku visiooni sellest, kuidas meie kiriku piskut ressurssi optimaalselt kasutada,» ütles ta.
Valdkond, mis toimkonna liikmete südant valutama paneb, on koolitused kogudustes. Viinud vaimulike hulgas läbi küsitluse tegemaks kindlaks tegelik olukord koguduste koolitusturul, loodab toimkond, et uuringut ka tõsiselt võetakse. «Et ei arvataks: «Pähh, jälle mingi teooria!»,» ütles Valk. «Me ei taha midagi reglementeerima hakata, kuid meil on vaja teada, kes vajavad toetust või kas see on üldse vajalik,» lisas ta.
Pille Valk nimetas, et toimkond lähtub kogu kiriku huvist. Kiriku haridustöö suurima probleemina näeb Valk tegevuse dubleerimist. «Meil on vaja luua tervikpilt, millest lähtuda,» paneb Valk südamele.
Kasvatustöö toimkond on astunud oma esimesed sammud ning toimkonna liikmete arvates õiges suunas. Kuigi praegu koostatakse toimkonna põhikirja ja koostatakse eelarvet, on tähtsaimaks eesmärgiks koostada sisuline tööplaan, mida ellu viies võidab kogu kirik.
Kristel Neitsov