Kiriku Varahaldus teenib kogudusi
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Juhtkiri / Number: 18. mai 2005 Nr 22/23 /
On sobiv aeg kirjutada Kiriku Varahalduse osaühingu eesmärkidest ja tegemistest, sest kindlasti on meie kirikus neid, kes on vähe sellest kuulnud. Ettevõte on tegutsenud veidi üle aasta ning on tasapisi jõudu kogunud.
Stardipositsioon ei olnud kiita, algkapitali ainult 160 000 krooni (analoogsetel äriettevõtetel vähemalt 2-3 miljonit) ning eri arvamused varahalduse loomise vajadusse. Usun, et täna ei pea enam põhjendama loodud äriühingu vajalikkust ning hetkel on põhikirjast tulenevalt põhieesmärgiks laiendada tegevust koguduste suunal. Eraldi tahan siin ära märkida sihtasutuse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Toetusfond, mille asutajaks on EELK majandusnõukogu liige Aivar Berzin, positiivset tegevust osaühingu käimalükkamisel.
Tänaseks on Kiriku Varahaldus konsistooriumilt üle võtnud rea objektide haldamise, sest kirikuvalitsuse praegune isikkoosseis ei võimaldanud seda efektiivselt korraldada ning loodud vajalik struktuur konsistooriumi kantselei koosseisus ei olnud majanduslikult põhjendatud. Eeskätt oleme seadnud endale eesmärgiks hoida kokku kulusid ning tagada varade senisest parema kasutamise ja korrashoiu. Jõudumööda on osaühing kaasa löönud problemaatilistes vara tagastamise protsessides ning tänu juhataja Urmas Viilma asjatundlikele teadmistele on rida Pärnu praostkonna kogudusi saanud taas maaomanikeks. Peamine on siiski toetada ja abistada kogudusi kinnisvara haldamisel ja arendamisel, ühisprojektide elluviimisel. Millest tuleks siin alustada?
Alustada tuleb Kiriku Varahalduse ja koguduse vahelisest konsultatsioonilepingust, mis ei too kogudusele kaasa otseseid rahalisi kohustusi. Sellise lepingu eesmärgiks on selgitada konkreetse kinnisvara objekti arendamise võimalusi, ühise tegutsemise variante ja finantseerimise skeeme. Konsultatsioonilepingu otseseks tulemiks on usaldusväärne alusmaterjal, mis aitab juhatusel teha koguduse arendamisega seotud strateegilisi otsuseid eesmärgiga viia ellu kinnisvara arengukava ja parandada koguduse majanduslikku olukorda.
Kindlasti ei ole osaühingu teenuste kasutamine meie kogudustele kohustuslik. Igal kogudusel on vaba voli kooskõlas seadusega ise arendustegevust korraldada, oma varale koormisi seada ning ka koostööpartnereid valida. Viimasega tuleks siiski olla äärmiselt ettevaatlik ning enne paberite allkirjastamist konsulteerida usaldusväärsete asjatundjatega ja hankida konsistooriumist vajalik luba.
Ärimaailma kinnisvaraarendajad, kelle kokkulepped ühisprojektidel on kantud eelkõige kasumi teenimise eesmärgist, ei ole alati kõige sobivamad partnerid. See raha, mis kasumina neile kuulub, läheb kirikust välja. Varahalduse puhul on lugu teistmoodi. Varahalduse omanik on täielikult Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning selles ettevõtmises ei ole kirikuväliste huvide esindatust. Kindlasti on ühisprojektide puhul kogudustega Varahalduse kasumimarginaalid tunduvalt väiksemad, kui on need koostööpartneritel väljastpoolt kirikut.
Tahan veelkord rõhutada kogudustele kuuluva kinnisvara haldamise ja arendamise pikaajalise kava vajalikkust. Majanduselu tulevikku silmas pidades on see üks põhjapanevaid dokumente ning iga kogudus peaks selle koostamisele piisavalt tähelepanu ja vahendeid osutama. Analüüsimata ja plaanipäratu arendustegevus, mida teostatakse terviklikust kontseptsioonist lähtumata, ei taga võimaluste efektiivset kasutamist ning selle kasum on poolik. Eesmärgid peavad olema maksimaalsed, kuid samas vastavuses reaalsete võimalustega. Alustada tuleks lihtsamatest ja vähem vahendeid nõudvatest projektidest.
Kuidagi ei saa nõustuda maade müügiga. Maa väärtus on pidevas tõusutendentsis ning see jätkub veel pikka aega. Kiriku ümber tiirleb palju kinnisvaraarendajaid, kes teevad pidevalt pakkumisi maa ostuks. Läbirääkimiste käigus suureneb nende poolt pakutav hind esialgse pakkumisega võrreldes tunduvalt ning teinekordki ollakse valmis juba tehingut tegema. Põhjalikum analüüs aga näitab, et maad ainuüksi detailplaneeringu ja kommunikatsioonidega väärtustades teenib kogudus kordades rohkem tulu kui väärtustamata maa korral.
Loodan, et veel käesoleval aastal saame rääkida esimeste ühiste arendusprojektide käigust ja tulemustest ning kuulda osapoolte arvamusi nende kohta. Usun, et Kiriku Varahalduse osaühing eesotsas Urmas Viilmaga teeb kõik selleks, et need oleksid võimalikult positiivsed.
Mati Maanas,konsistooriumi kantsler