Kirikuelust 1934. a jõulukuul

Detsembrikuule annavad erilise tähenduse jõulud. kirikus oli töörohke aeg: toimus palju kontserte, seati ametisse õpetajaid, peeti tähtpäevi ja püüti jõulurõõmu pakkuda ka vaestele.

Johan Tamverk oli rikastanud meie kirikumuusikat uue teosega, 8. detsembril oli Estonia kontserdisaalis tema oratooriumi «Taavet ja Koljat» esiettekanne. 17osalise teose teksti oli kirjutanud Piibli ainetel Peeter Sink. Laval olid Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoor, Riigi Ringhäälingu suurendatud sümfooniaorkester ja solistid Karl Ots (Taavet), Bernhard Hansen (Koljat) ja Karl Viitol (jutustaja). Orelipartii esitas Hugo Oberg (Lepnurm), juhatas autor.
Leiti, et Tamvergi muusika toetus kristlikust vaimust kantud sisemisele rahule, mis «ei tungi erutatud otsimiste sihis», leides sellisena mõistmist laiemas kuulajaskonnas.

Püha Vaimu kirikus
Tallinna Püha Vaimu kirikus oli 16. detsember pidupäev: möödus 15 aastat õpetaja Theodor Tallmeistri asumisest selle kiriku hingekarjase kohale. Kirik oli ehitud lillede ja ilupuudega. Pastor võeti vastu lastekoori lauluga ja jumalateenistusel laulis koguduse segakoor.
Tallinna Püha Vaimu kirikus oli kombeks iga pühapäeva pärastlõunal rõõmustada kogudust kontsertjumalateenistusega. Seekord oli aga kiriku koor koos oma juhi Paul Pressnikoffiga nõuks võtnud tervikuna ja algupärasel kujul (helilooja enda orkestreeringus) ette kanda Händeli oratoorium «Messias».
Lauljate huvi haruldase ettekande vastu oli suur, mis peegeldus ka koori astuda soovijate arvu kasvus. Teose suure mahu tõttu jagati selle ettekanne kolme õhtu peale, millest esimene toimus 16. detsembril. Solistid olid Olga Pressnikoff (sopran), Jenny Siimon (alt), Herman Pihl (tenor) ja Friedrich Zwetkov (bass). Orelipartii esitas Evald Brauer.
Suurteos vajanuks siiski põhjalikumat ettevalmistust, küpsemaid soliste ning suuremat koori ja orkestrit. Eriti kehv oli vaid keelpillidest koosnev orkester. Solistid hääle poolest sobisid, puudu jäi aga «vaimulikust stiilist». Publikut oli kontserdil vähevõitu.

Tähistati aasta- ja sünnipäevi
Tallinna Pauluse kogudus pidas oma 30. aastapäeva. Algselt olid sinna tahtnud kuuluda peaasjalikult eesti haritlased. 30 aasta jooksul oli siin ristitud 2149 last, laulatatud 868 paari, matuseid oli olnud 1532. Koguduses oli 3544 liiget.
8. detsembril kogunesid Noorte Meeste Kristliku Ühingu poisid Tallinna Püha Vaimu kirikusse oma 12. aastapäeva tähistama. Kõne pidas õpetaja Tallmeister, jutlustas külalisena õpetaja Wöhrmann Tartu Maarjast. Laulis Lutheri vabriku segakoor.
Tartu Naislaulu Selts tähistas oma kuuendat aastapäeva 2. detsembril kontsertjumalateenistusega Peetri kirikus. Juhatas Johan Tamverk. Päevakohase jumalasõna eest hoolitsesid õpetajad Rutopõld ja Treumann.
Haapsalu Meeslaulu Ühing tähistas vaimuliku kontserdiga Haapsalu Jaani kirikus oma dirigendi Cyrillus Kreegi 45. sünnipäeva. Hällilaps ise esines ka orelil, kava aitasid mitmekesistada pr Krebsbach-Borchert (sopran) ja R. Essenson (viiul). Kontserdi esimene pool oli pühendatud 1. detsembril 1924 langenutele, teine aga sisaldas I Kristuse tulemise püha tõttu ka jõululaule.
Laitsel tähistati sealse köstri-kooliõpetaja Gustav Anniko 65. sünnipäeva. Muidugi äratati staažikas kirikumuusik lauluga. Õhtul oli köstri kodus palvetund.
Kuid juurde tuli ka uusi kirikumuusikuid. 7. detsembril sooritasid köstrieksami August Kristelstein ja Harri Kõrvits.
1. detsembril möödus 10 aastat kommunistlikust mässust, mille puhul korraldati tänu- ja leinajumalateenistusi. Suurim neist oli Tallinna Kaarlis, kus jutlustas piiskop Rahamägi. Muusikat tegid Aleksander Arder, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna naiskoor Olga Mikk-Krull-Vahtriku juhatusel ja Kaitseliidu Tallinna Maleva orkester Friedrich Tammari juhatusel.

Kiriku rüppe võetud
Erakorralisel kirikupäeval oli Iisaku kogudus ja selle õpetaja Kuljus kiriku rüppe tagasi võetud. Sel puhul võttis piiskop Rahamägi 8.–9. detsembril ette pikema reisi marsruudil Illuka-Iisaku-Tudulinna, et leppimisele väärikas punkt panna. Illuka koolimaja juures võttis piiskoppi vastu lastekoor prl Gustavsoni juhatusel. Ilma muusikata ei saanud piiskop õieti sammugi astuda. Saabumisel Iisakusse rõõmustas teda ühendatud segakoor M. Siiaku juhatusel, Tudulinnas tervitas teda pasunakoor, kõnelemata jumalateenistustel kõlanud muusikast.
Jaan Kiivit seati 16. detsembril Viru-Jakobi õpetajaks. Kirikus tervitas tulijaid noorsooseltsi pasunakoor hr Saare juhatusel. Jumalateenistuse alustuseks kõlas Viru-Jakobi segakoorilt «Looja kiitus» W. Raua juhatusel. Piiskop oma kõnes pani värskele õpetajale südamele, et tema Jumala sõna hoolega külvaks. Jutluse teemaks oli Jaan Kiivit valinud «Kas oled sina see, kes tulema peab». Pidulikku jumalateenistust kaunistas koorilaul.
Tartu Pauluse peale seati 30. detsembril ametisse Harri Haamer. Piiskop Rahamägi juhitud talitust ülendas mitu laulukoori. Kogudus kinkis oma uuele õpetajale koduseks tarvitamiseks mõeldud väikese altari.
10.–15. detsembrini prooviti Narva Peetri koguduses esmakordselt hakkama saada äratusnädala korraldamisega. Jutlustasid külalisõpetajad Lüganuselt, Tapalt, Vaivarast, Narva-Jõesuust ja Rakverest.
Kirikumuusika sekretariaadi väljaandel ilmus «Vaimulikud laulud meeskoorile», mis sisaldas 18 vaimulikku laulu Beethoveni, Schuberti, Weberi, Türnpu jt sulest.
Keskarhiivi jõudis ca 40 vanemat Põhja-Eesti kirikuraamatut, mis olid sattunud Estländische Literärische Gesellschafti kätte. Oli haruldusi nagu Jõelähtme kiriku kroonika 1714. aastast, Hanila külaelanike nimekiri aastast 1804, Vormsi D. Dubberchi visitatsiooni protokoll 1596. aastast.
Tallinna linnamisjon võttis 5. detsembril ette kolme noormehe leeriõnnistamise tiisikusehaiglas. Kurvavõitu oli see sündmus, sest kopsuhaigetel ei lubatud laulda ja nii tuli seda teha misjoni noortekooril.
Toomkirikus toimus 16. detsembril tütarlaste kommertsgümnaasiumi suur, rohkem kui 100 lauljaga koori kontsert Johannes Jürgensoni juhatusel. Eesti, rootsi ja saksa muusika lõi kauni jõulueelse meeleolu. Samal päeval oli ka apostlik-õigeusu Simeoni kirikus vaimulik kontsert. Esines kiriku oma koor uuemate õigeusu vaimulike lauludega. Kogudusele oli see esimene kontsertjumalateenistus.

Jõulumeeleolus
Varakult mõtles jõuludele Tallinna Kaarli koguduse 1. pihtkond, korraldades 2. detsembril linna misjoni saalis perekonnaõhtu, mille korjandusega taheti rõõmustada koguduse vaeseid. Nädal hiljem õnnistasid praost A. Kapp ja õpetaja Sommer sisse noorte koondise ruumid Lai tn 29, esines noorte pasunakoor.
Puudustkannatajate toetuseks oli mõeldud ka vaimulik kontsert Tallinna Kaarlis 5. detsembril. Avasõna ütlesid piiskop Rahamägi ja metropoliit Aleksander. Esinesid Helmi Betlem, A. Aleksandrovic, Alfred Karafin (Karindi), Paul Pressnikoff, Kaarli Lauluseltsi segakoor, õigeusu kiriku valikkoor ja Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkester.
Noor Elva kogudus korraldas 9. detsembril ilusa jõulueelse kontsertjumalateenistuse, mille sissetulek määrati uue oreli ostmiseks.
Kuu lõpp kuulus muidugi jõuludele. 15. ja 16. detsembril oli Tartu ülikooli kirikus jõulumüsteerium-jumalateenistus, mille muusikalises osas olid tegevad Alice Kopli-Wiegand, Evald Laanenbek (Laanpere), Enn Võrk ja Pauluse Kirikumuusika Selts.
21. detsembril oli Eesti Meremisjoni eestvõttel Meremeeste Kodu saalis meremeeste jõulupuu. Jutlus oli rootsi, saksa ja inglise keeles. Eestikeelse kõnega esines koos abikaasaga jumalateenistusel viibinud piiskop Rahamägi.
Tartu Maarjas andis 25. detsembril jõulumuusika õhtu orelikunstnik Voldemar Blau­brük. Kava koosnes lihtsamatest ja kergematest paladest nagu Bachi miniatuurne koraali-eelmäng «See jõulupäev on rõõmust suur», Karg-Elerti koraaliimprovisatsioon «Ma tulen taevast ülevalt» jt. Rahvast oli kontserdil vähevõitu, sest tõsiste muusikaarmastajate jaoks oli kava liiga kergekaaluline, harilikke kirikuskäijaid muusika ilma jumalasõnata aga ei huvitanud.
Palju rõõmu pakkus jõuluvana ja «tema adjutant ingel Gabriel» Tartu Meeslaulu Seltsi jõuluõhtul. Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoor pidas oma jõulupuu juba 15. detsembril. Külla oli kutsutud segakoor Koit. Õhtu möödus jõululaule lauldes.
Mati Märtin