Kirikukogu andis loa piiskopkondade moodustamiseks

Kirikukogu tegeles oma 27. ja 28. aprilli koosolekul EELK põhikirja muutmisega ja kirikuseadustiku muutmisega. 

Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kirikukogusse kuulub 65 liiget ja lisaks neile emerituuris olevad piiskopid hääleõigusega. Põhikirja muutmine kuulub kirikukogu võimkonda. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku kirikukogu liikmetest. Seega oli vaja põhikirja muutmiseks vähemalt 44 kirikukogu liikme poolthäält. Koosolekul balansseeriti põhikirja muutmisel väga selle piiri peal. 

Jäädi algse päevakorra juurde

Kirikukogul osales selle alguses 55 kirikukogu liiget. Tiit Kuusemaa esitas protesti seoses virtuaalse koosolekuga, sest kirikuseadus ei näe ette kirikukogu e-koosolekuid. Kuusemaa toonitas vastuväitena e-kirikukogule, et hääletuse salajasus pole tagatud. Samuti pole tagatud koosoleku konfidentsiaalsus. Ka on inimeste digivõimekus erinev. 

Urmas Arumäe leidis vastates, et formaalne regulatsioon küll puudub, kuid samas ei saa kirikuelu piirangute tõttu jääda seisma. Tehnilise poole eest vastutav Toomas Nigola vastas, et ka salajane hääletus on siiski võimalik avaliku hääletuse kõrval. Viilma rõhutas vastuses, et koosolekud on avalikud. Leiti, et kui päevakord kiidetakse heaks, siis võib kirikukogu siiski toimuda ja on pädev otsustama. 

Ka päevakorra arutamise juures oli sel korral arutelu. Osa kirikukogu liikmeid palus kirikukogu 7. istungjärgu päevakorrast jätta välja põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise eelnõud, mis puudutavad piiskopkondade loomist. Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 15, vastu oli 39, erapooletuks jäi 7. Päevakord jäi muutmata ning kirikukogu osales etteantud päevakorra alusel. See, et piiskopkondade loomise punktide väljajätmise poolt hääletas 15 saadikut, osutab, et kirikukogu polnud sugugi ühtsel seisukohal antud temaatikas. Päevakord võeti vastu ja pärast 75minutilist sissejuhatust võis koosolek alata. 

Koroona mõju kiriku majandusele

Kantsler Andrus Mõttus selgitas kirikukogule Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 2020. aasta eelarve täitmise aruannet. Koroonaaeg jättis oma jälje ja kiriku tulud langesid. Positiivne on see, et liikmeannetused ei ole vähenenud. Küll aga vähenesid korjanduse tulud ja annetused talituste eest ning ka renditulud. Samas riik toetas kirikut selles omapoolse toetusega, mis korvas koroonakriisi piirangute põhjustatud majanduskaotusi. Transpordi- ja koosolekute kuludes saavutati koroonaaja piirangute tingimustes kokkuhoidu, kuid trükiste hulk kasvas. 

Langesid liikmesannetajate arv, ristitute ja konfirmeeritute arvud. Enim kannatasid kantsleri analüüsi põhjal need kogudused, kes teenisid tulu seoses turismiga. Konsistooriumi 2020. aasta tulude laekumine oli 3% väiksem eelarvelisest kohustusest ja eelarveväliste fondide eraldistest laekus konsistooriumile 515 563 eurot, mis oli 43 897 eurot plaanitust vähem. Kirikukogu kinnitas eelarve täitmise aruande. 

Piiskopkondade moodustamine

Põhjalikku ja emotsionaalset arutelu põhjustas kirikukogul piiskopkondade loomise teema. Nimelt pakkus eelnõu põhikirja muutmist lausega, milles esimest korda mainitakse terminit piiskopkond: „Piiskop on peapiiskopi alaline asetäitja ja abiline EELK või mõne tema piiskopkonna, diasporaa piirkonna või tööala juhtimisel.“ Muudatusettepanek sätestab, et „Piiskopkond on EELK struktuuriüksus, mis koosneb kirikukogu kindlaks määratud praostkondadest“. Samuti tõi põhikirja muudatus sisse katedraalkiriku mõiste, kus teenib piiskop. 

Tegu on kiriku jaoks sisulise muudatusega. Seni olid piiskoppidel teenimispiirkonnad. Põhikirja muudatusettepanek toob aga sisse piiskopkondade mõiste. See tekitas elavat ja samas sõbralikku arutelu. Arutelus toodi esile nii piiskopkondi toetavaid kui ka vastuargumente. Kõlama jäid mõtted praostkondade rolli vähenemisest. 

Esitati küsimus, kas ikka nii väiksel kirikul on vaja piiskopkondi. Seati küsimärgi alla piiskopkondadega seonduvad kulud. Samas leiti, et piiskopkonnad on igati loogilised territoriaalsed jaotused. Piiskopkond väldib ebamäärasust piiskoppide teenimisterritooriumi määramisega, milles praostkond võib paljus mõjutada, millise piiskopi haldusalasse ta kuulub ja milles puudub loogika. 

Pärast pikka arutelu toimunud hääletusel pooldas piiskopkondade loomist 46, vastu oli 13 ja erapooletuks jäi 2 kirikukogu liiget. Kuna põhikirja muutuseks oli vaja kahe kolmandiku ehk 44 kirikukogu liikme toetust, siis leidis antud põhikirja muutmise ettepanek kirikukogu toetuse. Seega võib tulevikus kirikukogu asuda tööle piiskopkondade määramisega ning otsustada, mitu piiskopkonda luuakse ja millistest praostkondadest piiskopkonnad koosnevad.

Kirikukohtu tegevus lõpetati

Põhikirja muudatused tähendavad ka kirikuseadustiku muutmist. Siin läbisid mitmed muudatused esimese lugemise ja juunis toimuval kirikukogul jätkatakse teise lugemisega, mille järel võetakse need vastu. Näiteks üks muudatus, mida arutatakse, seisneb selles, et piiskopkonda juhib piiskop, kes võib moodustada nõuandva organina piiskopkonna nõukogu, kuhu kuuluvad piiskop, piiskopkonna praostid, katedraalkiriku koguduseõpetaja ning piiskopkonda kuuluva iga praostkonna sinodi poolt valitud üks ilmikliige. 

Emotsioone tekitas põhikirja muutmise eelnõu, mis lõpetas kirikukohtu tegevuse. Peapiiskop mainis, et kirikukohus sisuliselt pole töötanud ja selle järele pole seetõttu vajadust. Pärast arutelu otsustas kirikukogu lõpetada kirikukohtu tegevuse. Võimalikke kaebusi peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste õiguspärasuse küsimuses menetleb edaspidi kirikukogu õiguskomisjon, kes ei oma otsuste peatamise õigust, vaid saab vaidluse puhul anda hinnangu asjaajamise korrektsuse kohta.

Kirikukogu tegeles sel korral oluliste sisuliste küsimustega ning möödus väga sõbralikus ja heas õhkkonnas. Töö jätkub järgmisel istungjärgul, mis toimub eeldatavasti 7. juunil. 

Kaido Soom,

kirikukogu liige