Kirikukogu asub menetlema eelarvet

EELK XXX kirikukogu 5. istungjärk toimub 26.–27. novembril Tallinnas usuteaduse instituudis ja seal käsitletakse muude oluliste teemade kõrval ka 2020. aasta eelarvet.
Eelarve hõlmab juriidilise isiku Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kõiki allüksusi: konsistoorium, usuteaduse instituut ja 12 praostkonda. Kiriku eelarve tundub esmapilgul küll summas 1 390 431 eurot väga suur, kuid kui mõelda, et selles on ka usuteaduse instituudi ja praostkondade summad, siis ei saa kõnelda suurest jõukusest, vaid pigemini on tegu kasinuseelarvega. Hoolimata Eesti ühiskonnas toimunud palkade ja pensionite hüppelisest kasvust, kasvab kiriku eelarve vaid vähe.
Kõige suurem osa EELK eelarvest kulub konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse haldusalasse. Konsistooriumi 2020. aasta eelarve tulude kogumaht on 836 221 eurot, mis on 23 521 euro võrra suurem kui 2019. aastal. Konsistooriumi kogu eelarve tulud on jagatud viide gruppi: omatulu, EKNi toetus, muud tulud, eraldis eelarvevälistest sihtfondidest ja eelmiste aastate eelarve jääk. Eraldised eelarvevälistest sihtfondidest moodustavad 66,9% ja omatulu 25,9% kogutulust, Eesti Kirikute Nõukogu toetus 7,18% ja muud tulud 0,02% kogutulust.
Kirikukassamaksust ja solidaarsuskassa maksust laekub kirikuvalitsusele eelarve kohaselt 209 361 eurot. Eesti Kirikute Nõukogu toetab luterlikku kirikut 60 000 euroga. Kõige suurem laekumine – 559 460 eurot – on planeeritud eelarvevälistest fondidest. Vahendid eelarvevälistesse sihtfondidesse laekuvad meie partnerkirikutelt ja -organisatsioonidelt välismaalt, riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt ja sihtasutustelt ning ettenägematutest allikatest.
Konsistooriumi kuluallikaid on aga palju ja heites pilgu peale selles valdkonnas tehtavatele kuludele, võib kõnelda juba pigem vaesusest. Enamikule allasutustele ettenähtud summad pole viimaste aastate jooksul mitte sugugi kasvanud: kirikumuusika liit, usuteaduse instituut, laste- ja noorsootöö ühendus, misjonikeskus, ajaleht Eesti Kirik peavad aastal 2020 leppima sama summaga, nagu oli aastal 2017. Samas teab iga eestlane, kui palju on selle aja jooksul tõusnud meie riigis makstavad palgad ja pensionid.
Teenistustasu toetus vaimulikele on õnneks tõusnud 2017. aastal makstud 60 400 euro pealt 2020. aasta eelarves 69 787 eurole. Samas mõeldes sellele, et tegu on palgafondiga ja seda ei jagata otse välja tulu saajatele, vaid sellelt tuleb maksta kõik riigimaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, tulumaks), on ka siin tegu väga väikeste summadega, mida vaimulikud saavad kiriku keskvalitsuselt juurde. Praostide palgafond on seevastu võrreldavate aastate lõikes kahanenud 46 200 eurolt 46 000 eurole. Mõeldes sellele, et EELKs on 12 praostkonda ja et ka sealt summalt tuleb maksta kõik riigimaksud, on siingi tegu väga väikese saadava tuluga.
Konsistooriumi kantseleis tõusis piiskoppide, assessorite ja kantselei töötajate töötasu eelmisel aastal. Järgmiseks aastaks palgatõusu ei arvestata. Kogu palgafond on tõusnud 2017. aasta 316 578 eurolt 348 000 eurole 2020. aastal.
Kuigi esmapilgul tunduvad EELK tulud ja kulud suured, on asjasse süüvides näha, et arvestades töötajate hulka ja mastaape, on tegu siiski vägagi kasina eelarvega ja kirikukogu peab arutama, kuidas jagada seda vaesust õiglaselt nagu jumalalastele kohane.
Kaido Soom,
kirikukogu liige, Tartu ülikooli usuteaduskonna praktilise teoloogia lektor

Kommentaar:
Jaan Tammsalu, EELK majandusnõukogu ja EELK revisjonikomisjoni liige:
Tegemist on tasakaaluka ja võimalustekohase eelarvega. Eelarve koostajad ja kinnitajad oleksid võinud selle ka hetkel tasakaalust välja ajada. Kuna riik on n-ö Niguliste kompensatsiooniks EELK-le raha eraldanud, siis oleks ehk kiusatus mõned aastad nüüd kulutada enam, kui nende aastate tulud seda võimaldavad. See oleks aga lühinägelik.
Kirik, mille liikmete arv kahaneb, peab olema mõistlik majandaja ja EELK viimaste aastate majandamist vaadates mulle tundub, et seda me oleme. Ka järgmise aasta eelarve näitab seda selgelt.