Kirikukogu kirikuaasta lõpus

EELK XXXI kirikukogu 3. istungjärk toimus Tallinna Kaarli koguduse majas 23. novembril, aga päev algas jumalateenistusega Toompea Kaarli kirikus.

Sellele, et tavaliselt on kirikukogu sügisene istungjärk kahepäevane, viitas oma avasõnas peapiiskop Urmas Viilma ja märkis, et kogunemise ajastus on seotud Saksa Evangeelse Luterliku Kiriku Ukrainas piiskopi Pavlo Shvartsi Eesti-visiidiga. Kirikupea märkis kirikukogu juhatajana, et EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ on otsustusvõimeline, sest korraline kvoorum (39 saadikut) on ületatud – koosolekusaalis oli 40 ning interneti vahendusel osales veel 19 saadikut. Lisaks Eesti saadikutele oli osavõtjaid Zoomi kaudu veel Põhja-Ameerika ja Rootsi praostkonnast. 

Viilma märkis, et 26. novembril on emeriitpeapiiskop Kuno Pajula 10. surma-aastapäev ja tuletas meelde, et tänavu augustis lahkusid vaimulikkonnast igavikku Ralf Alasoo, Kalle Mesila ja Üllar Nõlv. Lahkunute mälestuseks lauldi„Jumal, Sul ligemal“.  

Raketid Venemaale tagasi

Peapiiskop Viilma andis EELK partnerkiriku piiskopile Ukrainas Pavlo Shvartsile tunnustuse märgiks üle EELK I järgu teeneteristi. Piiskop Shvarts tänas ja esines pikema rohkete fotodega illustreeritud sõnavõtuga, mille vene keelest tõlkis õp Eve Kruus. Ukraina luterlaste pea tuleb Harkivist, mille 1,5miljonilist elanikkonda on käimasolev sõda vähendanud umbes ühele miljonile. Ta rääkis, et paljud ukrainlased ostsid sõja algul rindesündmuste jälgimiseks Ukraina maakaardi. Suurimaks ohuks on hetkel raketid ja vaenlase troonid. 

Inimesed palvetavad, et Jumal saadaks raketid Venemaale tagasi. Talv tõotab tulla raske, suurimaks probleemiks saab vee ja soojuse puudumine. Eestis viibides on temal ja ta pereliikmetel raske harjuda, et ööseks ei lülitata elektrit välja ja pole komandanditundi. Piiskop tänas EELKd saadetud abi eest ja kinnitas, et siit laekuva raha eest muretsetakse täpselt seda, mida Ukraina inimestel vaja on. 

Olukorrast kirikus

Ettekandes „Olukorrast kirikus sügisel 2022“ peatus peapiiskop Viilma järgmistel teemadel: sõda Ukrainas, energia- ja majanduskriis, võõrvõimu monumendid, rahvaloenduse andmed ja EELK statistika vaimulike järelkasvu osas. 

Kirikupea fokusseeris küsimuse, milline on EELK tulevikuperspektiiv. Ta küsis, kas ja kuidas tõmmata kirikusse lapsi ja noori, ning toonitas, et kõik algab koguduse suhtlusest lastega peredega. Tema sõnul ei tohiks kogudused ennast „uinutada“ pühapäevade ja suurte pühade kirikutest ja peaksid lähtuma hinnangu andmisel elanikkonna suurusest linnades – kirikusse jõuab tühine osa linlaste koguarvust.

„Mida me peame tegema, et juurdekasv kogudustesse tuleks heast koostööst peredega või kontaktidest kohalike laste- ja haridusasutustega,“ sõnastas kirikupea väljakutse igale kogudusele, mis seab endale eesmärgiks jääda kestma. 

Viilma tegi paralleelse kõrvalepõike EELK statistikasse, mis on seotud kogudusi teenivate vaimulike arvu ja vanusega. Eelmise aasta lõpu seisuga teenis tema sõnul EELK kogudustes 137 vaimulikku (111 meesvaimulikku ja 26 naisvaimulikku). Noorim koguduseõpetaja on 33aastane Kristo Hüdsi ja eakaim tegevvaimulik on 87aastane Eenok Haamer. Vaimulikest 58 on 50aastased või nooremad, ent ülejäänud 79 on vanemad kui 50. Arvestades statistilisi trende näeb ta probleemi tulevikus praostideks ja assessoriteks sobivate vaimulike leidmisel, sest need ametid on seotud isiku vanuse kõrval ka preestristaažiga; veel enam aga piiskopi ja peapiiskopi ametikoha täitmisel. 

Peapiiskop lõpetas oma sõnavõtu EELK põhikirja kolmanda paragrahviga, kus on kirjas kiriku tegevuse sisu ning mis lõpeb sättega „Oma ülesannet täites seisab EELK Jumala loodud elu pühaduse eest ning teenib kõlblust, õiglust ja rahu ühiskonnas ning üksikinimese elus“.

Eelarve võeti vastu

Kandvamaks päevakorrapunktiks oli 2023. aasta EELK eelarve eelnõu tutvustamine, selle üle arutamine ning lõpuks järgmise aasta eelarve vastuvõtmine. Projekti, millele oli kirikuvalitsus juba oma heakskiidu andnud, tutvustas kantsler Andrus Mõttus. Ta selgitas, et see on koostatud sama loogika alusel, mis viimastel aastatel. Tema sõnul on eelarve mahuks 1,23 miljonit eurot ning kui maha arvestada praostkondade osa, siis on summa 1,09 miljonit eurot. 

Kantsler tuletas meelde, et vastavalt kirikuseadustikule koosneb EELK eelarve konsistooriumi, konsistooriumi asutuste ja praostkondade eelarvest. Tuludest ca veerandi – 250 000 eurot – panustavad kogudused: kirikukassa maks 10% ja solidaarsuskassa maks 5%. 60 000 eurot laekub riigilt EKNi kaudu ja ülejäänud raha – 775 000 eurot – tuleb eelarvevälistest fondidest. Kiriku varahalduse kaudu laekuvad tulud on ca 400 000 eurot aastas. 

Kiriku reservrahast on välja antud kaks suuremat laenu: miljon eurot OÜ LandCreditile ja 1,2 miljonit eurot MTÜ Teoloogia Akadeemiale Pastoraadi heaks. Viimase laenu tagasimaksmise kuupäev on 15. november 2024. Veel on kirik andnud mitmeid väiksemaid laene nn sildfinantseeringuteks. Laenude intressitulu hindab Mõttus 110 000 eurole. 63 000 eurot teenitakse kahe väljarenditud parkla eest. Kulude osas märkis kantsler, et tegevustoetusteks allasutustele on ette nähtud 6240 eurot. 28 000 euroga on kasvatatud praostide palgafondi. Piiskoppide ja konsistooriumi kantselei palga korrigeerimiseks on arvestatud 14 000 eurot. 

Pärast teist lugemist toimus kinnine hääletus ning kirikukogule esitatud 2023. aasta EELK eelarve eelnõu võeti vastu 47 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Liina Raudvassar