Kirikumuusika Liidu ja konsistooriumi suhted võrdsemad kui varem

Kiriku ja kirikumuusikute vahelised suhted on reguleeritud Kirikumuusika Liidu ja kirikuvalitsuse vahel 22. märtsil sõlmitud koostöölepinguga.
Kiriklike allasutuste senine vorm kaotas oma juriidilise kehtivuse seoses uue kirikute ja koguduste seadusega. Valida oli, kas saada sihtasutuseks või mittetulundusühinguks.
«Kirikumuusika Liit valis mittetulundusühingu, see on meile sobivam formaat,» selgitas Eesti Kirikule juhatuse esinaine Piret Aidulo. «Varem olid kõik kontaktid kirikuvalitsusega meie põhikirjas sees, olime allorganisatsioon. Mittetulundusühinguna saime täiesti iseseisva staatuse. Liidu seisukoht on, et loeme ennast sisuliselt konsistooriumi juurde kuuluvaks kui kiriku ühe töölõigu esindajad. Mingis mõttes on praegune olukord meie staatust muutnud. Praeguses põhikirjas ei ole juttu alluvusest konsistooriumile, oleme iseseisvad.
Vanast põhikirjast välja jäänud osa, mis sätestas suhteid konsistooriumiga, on nüüdseks väikeste lisadega vormistatud lepinguks. Pean seda väga oluliseks, et esimest korda on konsistoorium kirjutanud alla paberile, kus on kirjas meie-vahelised konkreetsed suhted. Liidu varasem põhikiri oli küll konsistooriumis kinnitatud, kuid ega konsistoorium endale sellega mingeid kohustusi võtnud. Kirikumuusika Liidu ja konsistooriumi suhted on nüüd võrdsemad kui varem.»
Õppepäevad aitavad
Kirikumuusika Liidu liikmeskond koosneb EELK kogudustes töötavatest muusikutest, kuid koguduses töötamine iseenesest ei eelda liitu kuulumist. Piret Aidulo ütleb, et liikmelisus kasvab aasta-aastalt, vaatamata sellele, et n-ö surnud hinged kustutatakse nimekirjast. Peale igapäevatöö kogudustes on liidu liikmed hõivatud mitme üldkirikliku projektiga. Juba mitu aastat on edukat koostööd tehtud liturgilise komisjoniga, mille tulemusena sündisid praostkondlikud õppepäevad.
«Õppepäevad on tugevalt seotud kohaliku aktiivsusega üldse,» selgitas Aidulo päevade kasust ja huvist kõneldes. «Kui organist-koorijuht on oma koguduses aktiivne, siis ta osaleb õppepäevadel ja on liidu liige, korraldab ise õppepäevi ja laulupäevi. Kui kohalik elu kulgeb kaootilist rada ja ei ole veel väga formeerunud, siis ei ole loota suurt aktiivsust taolistel üritustel,» selgitab Piret Aidulo.
«Õppepäevi on juba aastaid korraldatud. Algul sooviti ühtlustada kinnitatud jumalateenistuse korra mängu, siis oli õppepäev suurtest pühadest, ka psalmi laulmisest, edasi hakkasime tutvustama uut missamuusikat. Seda, miks on vaja uut missamuusikat, peab siiamaani selgitama,» ütleb Piret Aidulo.
Ees ootab laulupidu
Kui pastorite liturgia-alane tase oleks kõrgem, siis laheneks mõnigi asi valutumalt, on kirikumuusikute esinaine veendunud. «Sellel kirikuõpetajal, kes kunagi ei ole muusikat õppinud, on väga raske selgeks õppida õpetaja osa liturgias. See on arusaadav. Kui vaimulik ja organist üksteist väga hästi ei mõista, tekivadki probleemid. Praegune põhiprobleem on see, et variantide rohkusest ei osata valida. Vaevalt, et liturgilisel komisjonilgi on väga ühtset seisukohta, missugune on see kõige parem.»
Juuli algul toimub Tallinnas üldlaulupidu, millest ka kümmekond kirikukoori osa võtab. Tuleva aasta 10.-12. juunini peetakse Tartus EELK kirikupäev ja laulupidu, mis on Kirikumuusika Liidu suurimaks ettevõtmiseks lähitulevikus.
«Praeguseks on olemas noodid ja see on väga hea. Laulupeo moto on «Tarkuse allikale», valminud on motolaul, mille Kaarli koguduse kontsertkoor vabariigi aastapäeval ette kandis. Aktiivne registreerimine käib juba hulk aega, kuid loodame, et koore tuleb veel juurde,» räägib Aidulo laulupeo ettevalmistustest.
«Ootame laulma ka ilmalikke koore ja teiste konfessioonide koore. Meil on sobiv kristlik repertuaar kõigile. Kogudused võiksid samuti oma sõpruskoore esinema julgustada. Loodame, et laulud õpitakse selgeks ja me ei hakka mingit eelvalikut tegema. Soovitavalt peaks juba laulude õppimisega tegelema ja selle suve praostkondlikel laulupäevadel võiks neid juba ka kuulda.
Tiiu Pikkur