Kirikumuusika on kunst

Eesti kooriliikumise arengukavast on lugeda, et traditsioonilises Eesti ühiskonnas moodustas muusika ja laulmine kogukonna suhtlemissüsteemi ühe osa ning selle esmane funktsionaalne tähendus oli seotud pärimuslike riitustega. Et laul oli vahendiks tunnete väljendamisel, sõnumite edastamisel ja rühmaidentiteedi tugevdamisel.
Kui laulupeod üle-eestilises mõttes on meie etnilise kuuluvuse eksponeerimine, siis kirikumuusika kannab sarnast rolli kirikus, toetades meie kristlikku identiteeti. Või teisisõnu öelduna: kirikumuusika toetab inimese kultuurilist identiteeti kiriku liikmena.
Ene Üleoja on öelnud, et muusika on vahend erineva vaimse kvaliteediga loovinimeste käes. Muusika lisab rituaalile sugestiivsust ja süvadimensiooni. Kirikumuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel. Ta on verbaal­se kõnemeloodia võimendaja ja mõtte ning sõna jõustaja. Õigesti valitud muusika toetab kristlikku sõnumit, kujustab seda muusika kaudu ja tajub teenistust mitte ainult rituaalse aktina, vaid tervikliku sakraalkunsti teosena.
Kirikumuusika ühendab endas nii kunst- kui tarbemuusika komponente. Rudolf Tobias on öelnud, et kirikumuusika on kunst, millel on väge ja jõudu usu olemust ja saladust edasi kanda, kuid kirikumuusika on nõrk, kui sellel on tühine sisu ja madal kunstiline väärtus. Seega on esmatähtis rõhutada kirikumuusikute – organistide ja koorijuhtide kõrget haridustaset ja laia silmaringi.
Kaarli koguduse abiõpetaja Jaak Aus uuris oma hiljutises magistritöös Kaarli koguduse liikmete (küsimustele vastas 387 inimest) suhtumist ühislauludesse ja koori osalemisse jumalateenistusel. Vastustest selgus, et ühislaulu pidas väga tähtsaks 27,9% ja tähtsaks 48,8% vastanuist. Ühislaulu peeti rõõmustavaks ja osaduslikkust ning isiklikku panust võimaldavaks.
Koori osalemist teenistustel pidas väga oluliseks 19,9%, oluliseks 29,5% ja 43,9% vastanuist leidis, et on tore, kui koor laulab. Märgiti, et kui koor on kohal, siis laulavad koguduseliikmed julgemalt ning koori osalemine lisab pidulikkust. Peeti oluliseks, et laulud oleks sobivalt valitud ning tase hea.
Kaarli koguduses on üheksa erinevas suuruses laulurühma: koori ja ansamblit. Ligi 30-liikmelisi koore on neli. Kooriharjutusi peeti aastas 1200 tundi. Koori liikmed palka ei saa, tegemist on vabatahtliku tööpanusega koguduse ja laiemalt kiriku ülesehitustöö heaks. Jumalateenistustel Kaarlis lauldi 36 korral. Lisaks rohkearvulised laulmised teistes kirikutes, üldkiriklikel või praostkondlikel üritustel.
Paljud koorid osalevad ka vabariiklikel ja maakondlikel ilmalikel laulupidudel, olles oma atribuutikaga (lipud, vimplid) nähtaval. Tegemist on misjonitööga mitmes mõttes. Oluline on ka koorilauljate privaatne misjonitöö oma suguvõsas ning pereringis.
Keegi pole kokku lugenud seda, kui palju harjutab üks organist. Kui pole tarvis õppida eriti keerulisi teoseid, tuleks iga päev keskmiselt kaks tundi orelit mängida. Siis püsib vormis. Kui korrutame selle päevade arvuga aastas ning võtame maha mõned pühad ja võimalikud haiguspäevad, siis saame ~700 tundi. Sellele lisandub töö koorilauljatega: koor oma regulaarse tegevusega on koguduse tugisammas, kuid inimestega töötades tuleb peale kooriharjutuste tegelda ka hingehoidlike ning organisatoorsete küsimustega.
Ka kirikukontsertidest on kasu. Sageli on kirikumuusika esimene, mis ilmalikku inimest kirikus köidab. Ja muusikute jaoks on see stiimul, et taset tõsta.
Kirikumuusika võib olla kogudusele ka lisasissetuleku allikas, sest kontsertide abil saab koguda raha nii kiriku kui oreli remondiks jne. Mõnel pool on nii toetatud ka misjonäride tegevust või siis aidatud kirikukoori reisile vahendeid koguda, et nende misjonitegevust muusikas toetada. 
Kui lisaväärtust majanduses toodab inimtööjõud, siis muusikaga tegelevate inimeste töö koguduseelus on samuti kasumit tootev. Kuidas seda välja arvutada? Eks riiklikku kultuuriellu ongi juba tekkinud sõna loomemajandus.

Kirikumuusika liidu üldkoosolek toimub Tallinnas konsistooriumi saalis (Kiriku plats 3) esmaspäeval, 19. märtsil algusega kell 10.

Piret Aidulo,
organist