Kirikute nõukogu on meie üksteisemõistmist tublisti suurendanud
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudised / Number: 12. veebruar 2014 Nr 7 /
Eesti Kirikute Nõukogu saab 16. veebruaril 25aastaseks – sel päeval aastal 1989 allkirjastasid kuue konfessiooni esindajad Kuremäe kloostris asutamisprotokolli. Alla kirjutasid EELK peapiiskop Kuno Pajula, Vene Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit (hilisem patriarh) Aleksius, Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide vanempresbüter Ülo Meriloo, Eesti Metodisti Kiriku superintendent Olav Pärnamets, Seitsmenda Päeva Adventistide vanempresbüter Aarne Kriisk ja Katoliku Kiriku poolt vaatlejana preester Rein Õunapuu.
Eesti Metodisti Kiriku Tallinna koguduse pastor Olav Pärnamets on neist ainus, kes tänini EKNi tööst metodisti kiriku ühe esindajana superintendent Taavi Hollmani ja pastor Toomas Pajusoo kõrval osa võtab.
EKNi aastapäeva eel usutles Eesti Kirik Olav Pärnametsa.
Kust tuli mõte asutada kirikute nõukogu?
Kauaaegne EKNi president piiskop Einar Soone on öelnud, et Jumal ütles. Ma arvan, et kõik head initsiatiivid tulevad algselt ikka Temalt, olen piiskop Soonega täiesti nõus. Kuid Tema sõnumit viivad kohale väga erinevad inimesed. Nii on ka Eesti Kirikute Nõukoguga.
Esimest korda saime kokku EELK konsistooriumis 3. veebruaril 1989. Üks mõtte algatajaid oli metropoliit Aleksius, kes juba tol ajal oli õigeusu kirikus kõrgel kohal, ta oli see, kes ei pidanud ainult võimuga arvestama, vaid võim pidi ka temaga arvestama. Omalt poolt saan öelda, et Aleksius oli inimlikult sõbralik ka väiksemate kirikute vastu.
Kui kõne all oli näiteks küsimus, kas Eesti Metodisti Kirik saaks ühineda Euroopa Kirikute Konverentsiga, siis oli tema meie suur toetaja. Ma ise arvan, et Aleksius oli saanud Moskva võimud nõusse ja aegki oli natuke vabamaks läinud. Ega kohalikust võimust saanud ka mööda minna, nii oli asutamisele kaasa aitamas usuasjade volinik Rein Ristlaan.
Oleme kõik võrdsed
Mis sai edasi, kuidas hakkasite tööle?
Algul oli tegu lihtsalt ühe kirikujuhtide regulaarse – kord kuus – kokkusaamisega. Hiljem tööpõld muidugi laienes. Ma olen seal 25 aasta jooksul ikka väga palju käinud. Kui vaadata sellele läbikäidud teele, siis pean küll ausalt Jumala ja inimeste ees tunnistama, et kirikute nõukogu tegutsemine on olnud kasuks kristlikele kirikutele ja kristlaskonnale üldse. See on meid lähendanud, on meie üksteisemõistmist tublisti suurendanud. Liikmeskirikutena oleme kõik võrdsed ja meie otsused sünnivad konsensusega. Ega kõik otsused kergelt tule, on ka vaidlusi. Mõni asi lükatakse tulevikku edasi ka.
Algselt kuuelt on liikmeskirikute arv kasvanud kümneni. Kas see on EKNi lõplik suurus?
EKNi liikmeid tuli juurde, sest tunti meie töö väärtust ja taheti ka osaleda. Ega kõiki kohe ka vastu võetud, anti katseaega, võeti vaatlejaliikmeks. Näiteks katoliku kirik oli pikka aega vaatlejaliige. Üldiselt maailmas katoliiklased oikumeeniliste nõukogude töös ei osale, meil on see siiski eriline. Kindlasti ei ole EKNi suurus lõplik, on meilgi olnud sooviavaldusi liitumiseks, kuid on leitud, et aeg pole veel küps.
Millisel kohal on EKN meie ühiskonnas praegu?
Ma arvan, et meiega arvestatakse, iseasi kes ja kui palju? Olen selle poolt, et kui rahva hulgas kerkib päevakorrale, kuidas suhtuda ühte või teise küsimusse, siis EKN peaks üsna avameelselt ja tasakaalukalt oma arvamuse teada andma. Ühiskond peab teadma, mille poolt oleme ja mille kasulikkuses oleme veendunud.
Moraali ja eetika küsimustes küsitakse sageli EKNi arvamust. Ja vastulauseid ei ole vaja karta, meie arvamust oodatakse. Alati on mõlemas äärmuses üks argessiivne seltskond, keda on vähe, kuid kes teeb kõva häält. Oleme teinud mitmeidki eluväärtusi puudutavaid avaldusi, mis on sisukad ja argumenteeritud. Traditsioonilised on ka meie tähtpäevaläkitused.
Turvalise perekonna heaks
EKNil on terve hulk töövaldkondi. Mis on teile neist kõige südamelähedasem?
Mulle on kõige südamelähedasem olnud eluväärtuste ja eetika teema, kus tõstatuvad ühiskonna valupunktid, kasvõi abordiküsimused ja perekonna terviklikkuse küsimus. EKNi 2014. aasta teemagi on «Perekond kui sotsiaalse turvalisuse looja». Meie rahvast vaadeldes on palju põhjust muretseda ja südamevalu tunda. Eestis on palju lagunenud perekondi ja kodusoojusest ilmajäänud lapsi.
Viimase 35 aasta jooksul on jäänud ilmavalgust nägemata rohkem lapsi, kui on Eestis üldse elanikke. See peab meid tõsiselt muretsema panema. Kui palju meil on üksikvanemaid, kelle lastel jääb terviklikust peremudelist pilt saamata. Tore on, et kirikute nõukogu toetusel on saanud tuule tiibadesse pere- ja rasedusnõustamine.
Mis võiks olla EKNi tulevik?
Sellele on mõeldud ja on palju ideid välja öeldud. Keegi pole end väljendanud aga nii, et kirikute nõukogul tulevikku polegi. Leitakse, et see töö on vajalik. Kunagi kerkib teemaks kindlasti ka uskudevaheline dialoog. Ma arvan, et kristlane olla tähendab kõigiga rääkimist, eks teised on ka inimlapsed nagu meiegi. Selja pööramine neile, kes asjadest meie moodi aru ei saa, ei vii meid õnnele. Dialoogi ei tohi teha aga oma veendumuste arvel. Sõbralikult lähenedes saab rohkem mõjutada kui keeldude ja käskudega.
Kuidas iseloomustada Eesti Metodisti Kirikut?
Meie kirik tahaks olla kõigile teistele kristlastele tõeliselt vend, nagu Kristus on õpetanud, et te kõik olete üks. Seda taotleb ju ka kirikute nõukogu. Sooviksime olla üks neist, kes seda joont kristlaskonnas tahab edendada. Me ei ole kõige ilusamad, õigemad ega paremad, kuid oleme osa Kristuse suurest perekonnast. See teeb meid õnnelikuks ja seda me tahame kuulutada. Jumal armastab kõiki, tal ei ole lemmiklapsi, ta võtab vastu kõik, kes tahavad tema juurde tulla. Ja armastab kõiki, ka neid, kes pole veel tulnud. Me kuulutame evangeeliumi, mis on rõõmusõnum, see on suur ja lihtne ülesanne.
Tiiu Pikkur
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (peapiiskop Andres Põder)
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit (president Meego Remmel)
Eesti Metodisti Kirik (superintendent Taavi Hollman)
Rooma-Katoliku Kirik (apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan)
Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (piiskop Ago Lilleorg)
Adventistide Koguduste Eesti Liit (pastor David Nõmmik)
Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus (Artem Davidjants)
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (metropoliit Stefanus)
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (metropoliit Kornelius)
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik (preester Thomas Eriste)
Eesti Kirikute Nõukogu president on Andres Põder