Kirikutekstiilid mujal ja meil
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 9. november 2005 Nr 46 /
Sel aastal tähistatakse Soomes kiriku
tegevuse 850. aastapäeva. Üritustesarja raames on Helsingis Rahvusarhiivis
avatud näitus «Soome kiriku aastasajad».
Eksponaatide abil on võimalik jälgida Soome
kiriku ajalugu alates 12. sajandist kuni 20. sajandini välja. Näitusel on
väljas vanad dokumendid, heraldika ja 25 erinevast ajast pärinevat
kirikutekstiili.
Vanim eksponeeritav tekstiilese on 1653.
aastast pärinev punasest sametist hõbekardpaelaga kaunistatud kaasula. Uuemaid
kirikutekstiile esindavad tuntud kunstnike Dora Jungi, Agneta Hobini, Päikki
Priha jt tööd. Kõige uuem ese, mida näitusel näha saab, on sel aastal
tekstiilikunstnik Päikki Priha loodud käsitsi trükitud lillemustriga altarikate
Kyyjärvi kirikust.
Kujundatud sõnum
Päikki Priha on Soome juhtiv kirikutekstiilide
uurija ja uute kirikutekstiilide looja. 1991 kaitses ta doktoritöö, milles
käsitles kirikutekstiilide valmistamist Soome Käsitöö Sõprade Ühingus aastatel
1904–50. Uurimistöö kõrval on Päikki Priha valmistanud kirikutekstiile rohkem
kui neljakümnesse kirikusse. Tema loomingu hulka kuuluvad ka Helsingi, Lapua,
Oulu ja Tampere piiskoppide mantlid.
29. oktoobrini oli võimalik Päikki Priha
loominguga põhjalikumalt tutvuda galeriis Laterna Magica näitusel nimega
«Seitse kavandit». Vaataja sai jälgida kirikutekstiilide kavandamist ja
teostamist alates ideest kuni valmis esemeni. Seitsmel stendil olid välja
pandud kirikutekstiilide fotod, visandid, tööproovid, materjalinäidised ja
ajaleheartiklid esemete valmimisest.
Enamasti on meil võimalus imetleda valmis eset,
kuid kuidas sellise tulemuseni on jõutud, seda teavad vaid vähesed.
Kirikutekstiili valmimisele eelneb pikk protsess. Tegemist ei ole ju pelgalt
tarbetekstiiliga, sest kirikutekstiilid kannavad endas sõnumit.
Näituse eksponeerimist antikvariaadi ruumes
põhjendas Päikki Priha sellega, et enne kirikutekstiilide valmistamist tuleb
palju lugeda. Teisalt tuleb kirikutesse tekstiilide kavandamisel panna tähele,
millise kujundusega on kirikuhoone, kus neid esemeid hiljem kasutatakse. Nii on
Päikki Priha Tampere piiskopi mantli valmistamisel valinud rohelise värvi,
mille toon on lähedane Tampere Toomkiriku freskodel esineva rohelisega.
Looduslähedus ja tasakaalukas koloriit
Näitusel tutvustatud kirikutekstiilide
valmistamiseks oli kasutatud looduslikke materjale – villa, lina, siidi. Meile
harjumuspärase tikandi kõrval võis näha kangatrükki.
Juba eelpool nimetatud Kyyjärvi kiriku
altarikatted oli kunstnik teostanud väga põnevalt – esemed olid valgest
jämedakoelisest siidkangast, liturgiline värv esines igaühe puhul kangale
trükitud mustris.
Trükkimiseks oli Päikki Priha kasutanud
ehtsaid taimi ja motiive oli täiendatud tikandiga. Kärsämäki kiriku
tekstiilisari oli teostatud kunstniku ja kohalike inimeste koostööna – esemed
olid valmistatud Kärsämäkil kasvatatud linast. Päikki Priha kirikutekstiilid
võlusid allakirjutanut oma põhjamaise tasakaaluka koloriidiga.
Tutvumisreis Tallinnas
21. oktoobril toimus Helsingis
rahvusvaheline kirikutekstiilide teemaline seminar. Järgmisel päeval tulid
Päikki Priha ja 12 seminarist osavõtjat tutvuma Tallinnaga. Tulijate seas olid
tekstiilikunstnikud ja konservaatorid Norrast, Taanist ja Soomest.
Allakirjutanul oli rõõm tutvustada neile Eesti luterliku kiriku tekstiile.
Külastasime Tallinna Toomkirikut ja Jaani
kirikut ning vaatasime sealseid altarilinu ning altari- ja kantslikatteid.
Teiste Eesti kirikutes olevate tekstiilidega oli võimalik tutvuda fotode
vahendusel. Kui Toomkirikus ja Jaani kirikus said külalised näha eeskätt
ajaloolisi esemeid, siis ringkäigu lõpetuseks kõneles oma tööst
kirikutekstiilide valmistamisel tekstiilikunstnik Reet Talimaa.
Külalised kuulasid huviga ja esitasid
tekstiilide kohta palju küsimusi. Loodetavasti tugevneb Eesti kirikutegelaste
ja kirikutekstiilide valmistajate ning konservaatorite side teiste maade kirikutekstiili-spetsialistidega.