Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kõige enam on magistri­­­õppesse astujaid

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

„Ja põhjust rõõmustamiseks on,“ leiavad kiirnõupidamisel (vasakult) rektoraadi kantselei juhataja Mariann Münter, rektor Ove Sander, õppekorraldusspetsialist Margit Ubaleht, pastoraalseminari juhataja assistent Liina Sander ja vanemraamatupidaja Reet Umjärv. Tiiu Pikkur

EELK Usuteaduse Instituudis on augusti lõpus kiired päevad – Eesti vanim erakõrgkool valmistub alustama oma 73. õppeaastat.

Rektoraadis vormistatakse erinevaid dokumente, dekanaadis pannakse paika tunniplaani, valmistatakse ette uusi matrikleid, tegemisel on veel kümneid õppeaasta alguse toiminguid. Auditooriumides aga istuvad komisjonid, kelle ees annavad aru värsked üliõpilaskandidaadid.
Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth kinnitab, et instituut on uueks õppeaastaks valmis, valmis vastu võtma üht suuremat hulka üliõpilasi kooli ajaloos üldse. „Uue õppeaasta teeb eriliseks see, et esmakordselt on magistriõppesse astujaid rohkem kui rakenduskõrgharidusõppesse astujaid. Tänavu on magistrite aasta, me võtame vastu usuteaduse ja kristliku kultuuriloo õppesse. Suurem osa usuteaduse magistriõppesse astujaid on meie kooli endised kasvandikud. Kristliku kultuuriloo erialale tulijad on aga tavapäraselt mõne teise kõrgkooli lõpetanud. See on ka huvitav ja tore, et mujalt meile tullakse. Tööd ja rõõmu on palju, hea meel on vastu võtta kõrgelt motiveeritud üliõpilasi.“
Samas paneb prof Tas­muth kõigile koguduste vaimulikele ja töötegijatele südamele: „Hakake juba aegsasti mõtlema järgmise sügise uutele õppijatele, instituuti astujatele, kes teeniksid tulevatel aastatel meie kirikut. Kui on tulemas õppijaid esimesse, rakenduskõrghariduse astmesse, siis on meil tulevikus võtta ka õppijaid nii magistriõppesse kui pastoraalseminari. Leidke uusi inimesi ja julgustage neid instituuti õppima tulema!“

Instituut on kogudus
Rektor Ove Sander leiab, et on üsna mitu põhjust tulla õppima usuteaduse instituuti. „Meile tullakse teadmiste järele. Lõpetajad saavad meilt süsteemse ja klassikalise teadmiste pagasi, millest on kasu mistahes elualale suundudes. Märkimisväärne hulk tuleb kindla teadmisega valmistuda vaimulikuks või mõnel teisel viisil kasutada õpitut Jumala riigi töös. Instituut on koosõppimise, üheskoos vaimuliku kasvamise ja osaduse paik. Instituut on kogudus, kus me, saadetuna ja kantuna Jumala õnnistusest, üksteist õdede ja vendadena toetades ja julgustades sammume akadeemilisel rajal. Teoloogia ja teoloogiaõpingud on mõtestatavad ainult kiriklikus ja Jumala teenimise kontekstis.“
Rektor juhib tähelepanu sellele, et kristliku kultuuriloo eriala on populaarne. „See näitab, et inimestel on aega oma elu vaimsele poolele rohkem tähelepanu pöörata, see õpe ei valmista ju ette otseselt mõneks ametiks, vaid on ikka pigem enesetäiendamine.“
Kokkuvõtteks rõhutab Sander, et instituudi edu saladus on järjepidev aastakümnete pikkune töö, akadeemilise kaadri kõrge tase, edukad akrediteeringud ja rahvusvahelised hinnangud. „Ja meie edu on kindlustanud Jumala arm ja hulgalised eestpalved,“ kinnitab ta.
Septembris jõustub uus kõrgharidusseadus, mille järgi sel sügisel rakenduskõrgkooli, ka usuteaduse instituuti, astuvad üliõpilased saavad kooli lõpetades senise rakenduskõrghariduse diplomi asemel bakalaureusekraadi.
Usuteaduse instituudis algab õppetöö 11. septembril jumalateenistusega Tallinna toomkirikus, millele järgneb instituudi majas aktus ja algabki esimene õppesessioon.
Tiiu Pikkur

EELK Usuteaduse Instituuti 2019/2020. õppeaastal vastu võetud

Magistriõppesse
14 kristliku kultuuriloo õppekavale
10 usuteaduse õppekavale
Rakenduskõrgharidus­õppesse
5 usuteaduse õppekavale
5 eksternina