Kõige olulisem on vaimulik kasvamine

Emajõe kaldalt läbi sisemaa aina mere poole liikudes märkad, et sarapuud õitsevad ja esimesed rändlinnuparved proovivad rännuteid. On varakevad, 26. märts, ja kohe algamas Lääne praostkonna sinod Taeblas Lääne-Nigula koguduse pastoraadis.

Lääne praostkonna praost, piiskop electus Tiit Salumäe alustas sinodit päeva juhtsalmiga psaltrist ja osutas, et on helilooja ning vaimulike rahvaviiside koguja ja töötleja Cyrillus Kreegi kiriklik mälestuspäev. Sinodi sisulistele radadele asuti teeleasumispalvega.
Praostkonna tegevusaruandest ülevaadet tehes rõõmustas praost Salumäe, et aruanded on muutunud sisukamaks: «On näha, et tegemist pole formaalsusega, vaid aruandeid on vaja meile endile, et saaksime võrrelda tegevusplaani realiseerumist.»

Töövaldkondade analüüs
Kuna Lääne praostkonnas on kombeks pidada igakuiseid konverentse, siis koguduste aasta­aruannete analüüs oli tehtud ja sinodil keskenduti valdkondadepõhisele analüüsile.
Muusikatöö juht Lia Salumäe tõi välja, et praostkonna kuueteistkümnes koguduses tegutseb 17 muusikut, lisaks kolm asendusmuusikut, kollektiive on kokku kaheksa. Rõõmu tegi, et väikeses 63 annetajaliikmega Ridala koguduses tuli kokku kaheksaliikmeline koor.
Ka koolitusvaldkonda kokku võtnud Tiina Võsu võis rahulolevalt tõdeda, et igakuised konverentsid on olnud sisukad. Lisaks on kogudused kasutanud misjonikeskuse ja LNÜ pakutavaid koolitusi koguduste ülesehitamiseks ning laste- ja noortetöö edendamiseks. Misjonikeskuse noorte piibli- ja misjonikursusel osalemise viljaks võib pidada kahe noore usuteaduste instituuti õppima asumist.
Laste- ja noortetööd kokku võtnud Lembit Tammsalu tunnustas praostkonna kaht kogudust: Haapsalu ja Lääne-Nigula kogudust, kus tegevus on muljetavaldav. Lääne-Nigula koguduse noortetöö pälviks Tammsalu sõnul musterkoguduse tiitlit. Aruandes noortetöös osalejate arvuks märgitud 70 on tõesti muljetavaldav!
Misjonitööd analüüsides tsiteeris Leevi Reinaru oma õpetajat Herbert Kuurmet: «Koguduses ärge öelge, et minge ja tehke, vaid lähme ja teeme!» Reinaru on veendunud, et selline põhimõte võiks olla misjonitöö lähtekohaks. Lääne praostkonnas on iga kogudus leidnud valdkonna, kus olla nähtav.
Oluliseks peetakse kirjanduse levitamist ja info liikumist. Kord aastas ilmuv praostkonna ajakiri Scripta Annalia on end õigustanud. Rõhutati koostööd koolide ja ajakirjandusega. Reinaru on veendunud, et piibliõpe on äärmiselt oluline: «See paneb silmad särama ja annab sirget selga, et armastuses kutsuda inimesi koguduste juurde.»
Tiit Salumäe vaatas tagasi teenimisele praostina alates 1991. aastast ja nentis, et piirkonna elanikkond on vähenenud 8000 inimese võrra, mis avaldub ka vaimulikus töös. Vaatamata numbritele on Salumäe veendunud, et nagu 1991. aastal, nii ka praegu on kõige tõsisem ülesanne sisemine vaimulik kasvamine. Esile sai toodud praostkonna meedia- ja diakooniatöö, mis toimib kõigis kogudustes. Suhted sõpruskogudustega on püsinud, märkimisväärne on pidev koostöö Lääne maavalitsusega.

Kokkutõmbuvas maaelus
Vaatamata liikmesannetajate arvu vähenemisele on lootusrikas liikmeannetuste ja korjanduste summade suurenemine. «Inimeste vastutus koguduste ülalpidamisel on suurenenud,» nentis Salumäe.
Peapiiskop Urmas Viilma rõhutas, et maapiirkondade kokkutõmbuvas elus on siiski oluline koguduste kohalolu. Koguduste saamine kogukonna keskusteks võiks aga olla õigustatud vaid siis, kui see toetab koguduse tööd.
Lääne praostkonna elu tugevustena märkis peapiiskop süsteemsust, organiseeritud infotööd ja koostööd meediaga. Esiletõstmist vääris praost Salumäe ja tema pere aastatepikkune pühendunud töö. peapiiskop rõhutas, et Tiit Salumäe on olnud üks väheseid praoste, kes järjepidevalt käis visitatsioonidel.
Tänapäeva vaimset olukorda iseloomustab peapiiskopi meelest juhuslik vaimsus, mille põhjuseks on juhendamata noored: «Öeldakse, et noored peavad valima ise, aga mida nad valivad, kui neile pole võimalusi tutvustatud.» Praostkonda julgustas peapiiskop järgmiselt: «Meil on kiusatus lõigata, aga meie töö on külvata. Kristus lõikab.»

Poleemilised küsimused
Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet küsis suhetest vennaskirikutega, kes õnnistavad samasooliste kooselu.
Viilma möönis, et teemaga pole tegeldud, mis ei tähenda, et seda ei peaks tegema. Ta rõhutas, et iga kirik tuleb eraldi küsimuse alla võtta ja otsuseks, et me ei lähe ühiselt edasi, tuleb leida koalitsioonipartnerid teiste kirikute seas. Suhete lõpetamise vastu kõneleb Viilma hinnangul soov toetada neid naaberkirikute usklikke, kes on mures oma kiriku otsuste pärast. Nad jääksid veel rohkem üksi ilma rahvusvahelise toeta.
Toomet tõstatas ka Narva kiriku teema. Viilma: «Praegu pole pankrotti välja kuulutatud, teema on n-ö pikalt keedetav kuum supp. See on tee, mida tuleb käia koos riigiga. Loodame, et sõltumata omandisuhetest saab edaspidi kirikut kasutada kirikuna. Olen rõhutanud, et Narva kiriku küsimus on julgeoleku küsimus.»
(17. aprillil kuulutas Viru maakohus välja Narva koguduse pankroti. – Toim.)

Ametisse seadmised
Praosti valimine kulges rahulikult. Peapiiskop esitas praostikandidaadiks pastor loci Leevi Reinaru. Ametist lahkuv piiskop electus Tiit Salumäe tunnustas peapiiskopi valikut. Sinodi liikmetele väljastatud 36 sedelist toetas Reinaru 35, üks sedel oli tühi. Reinaru tänas sinodit usalduse eest ja möönis, et praost Salumäe head tööd pole raske jätkata. Abipraostiks valiti üksmeelselt Kullamaa koguduse õpetaja Lembit Tammsalu.
Praostkonna tulevikuplaanidest vääris märkimist piiskop electus Salumäe ametisse seadmine 1. mail Haapsalus, mille ettevalmistamist juhib õpetaja Kristel Engman.
Sinod lõppes jumalateenistusega Lääne-Nigula kirikus, kus tänumeeles seati ametisse äsja valitud praost ja abipraost, praostkonna nõukogu ja revident. Jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, tervitussõnad andis edasi kohaliku valla esindaja ja Lääne maavanema kohusetäitja Kristel Jupits. Sinodiliste südameid rõõmustasid koguduse noortebänd, koor ja vahekäigus kilkavad äsja kõndima õppinud lapsed.
Kätlin Liimets