Kool, kus kahtesid ei panda

Lõikustänupüha kuulutas uut algust paljudes pühapäevakoolides.

Pindi pühapäevakooli lapsed ja õpetajad alustavad tundi suures kirikus, kust enne jutlust vaikselt lahkutakse ja teenistust omal moel jätkatakse.

Hoolimata külmast tuulest ja vihmaohtu hallist ilmast oli väikses mäepealses Pindi kirikus lõikustänupüha jumalateenistusel täiskasvanute seas märgata tavalisest rohkem lapsi. Põhjus muidugi selles, et nüüd, kui aia- ja põllutööd enam-vähem ühel pool ja päriskoolides õppetöö hoo sisse saanud, alustab Pindis traditsiooniliselt tööd koguduse pühapäevakool.
Kümmekond last kogunes pärast õpetaja Mait Mölderi õnnistust kiriku kõrvalmajja, et õppida, laulda, meisterdada ja mängida.
«Ma olen väike karjane, mul loodud laul ja keel…,» alustas lastepere lemmiklauluga hoogsal ja reipal häälel tundi kui üks mees. Sest vaatamata sellele, et pisimal pühapäevakooli tulnud põnnil eluaastaid vaid kaks, on kõik lapsed kooliga juba eelmisest aastast tuttavad. Piduliku alguse puhul kostitasid pühapäevakooliõpetajad Ivi Mölder, Ruth Maadla ja muusikaõpetaja Helje Huma lapsi tee ja maasikakoogiga.  
Nagu päris kirikus
Õigupoolest oli algus juba tehtud, sest Pindi pühapäevakoolilapsed alustavad oma tundi suures kirikus, kust enne jutlust vaikselt lahkutakse, et jätkata jumalateenistusega omamoodi. Kuigi ka lasteteenistusel loetakse kirjakoht Piiblist, millele järgneb palve ja meieisapalve, erineb see siiski oluliselt «suurte» jumalateenistusest. Nimelt on kogu tegevus lahutamatult seotud mängude, laulude ja meisterdamisega.
«Kõik on nii nagu päris kirikus, kuid lastepäraselt ja eakohaselt,» selgitab õpetaja Ivi Mölder. Pühapäevakoolis käivatel lastel on vanust vahemikus 2–11 aastat, suurem osa neist 3–6aastased.
Läbi mängu tutvustatakse lastele piiblilugusid, kirikupühi ja -traditsioone. Lapseiga on just paras aeg kasvatada võsukestes hoolivust, oskust andeks paluda ja andeks anda, aidata abivajajaid ja vanemaid.
Ka õppimisel on töös keskne koht, kuid kõik teevad ja vastavad nii, nagu oskavad. «Siin koolis kahtesid ei panda,» julgustab õpetaja Ruth Maadla 11aastast Ristot kaasa tegema. Noorematega ei paista probleeme olevat, kuid vanemad lapsed pelgavad öelda vale vastust.
Hingega asja juures
Võru praostkonnas on pühapäevakoolid pea iga koguduse juures, lastetöö vorm võib sealjuures pisut erineda, näiteks Vastseliina kogudus teeb väga tugevat lastetööd Orava põhikoolis. Sel aastal alustas paar aastat soikus olnud pühapäevakooliga taas ka Põlva kogudus. Ivi Mölderi sõnul ei toimu lastetööd praegu vaid Venemaal Petseri koguduse juures, samuti pole mõnda aega olnud perioodilist pühapäevakooli Mehikoormas ja Roosas. «Samas on Mehikoorma ning Roosa lapsed olnud alati kaasatud suvelaagritesse ja muudesse praostkonna lasteüritustesse,» lisab ta.
«Lastetöö tegijaist tunnebki kõige valusamalt puudust Mehikoorma ja Roosa kogudus, kus vaimulikul tuleb vedada mitut vankrit. Arusaadav, et lastetööd niimoodi korrapäraselt oma põhitöö kõrvalt teha ei jõua, ja ega peagi,» märgib Mölder. «Sedasorti tööd saab teha vaid siis, kui oled ise hingega asja juures. Et mina olin kaks aastat igasugu muude kohustustega kimpus, siis jäid minu tunnid n-ö lahjaks ning lapsedki said sellest kohe aru.»
Kirikuvõõraid peresid vähe
Küsimusele, missugune on mittekristlastest lastevanemate suhtumine pühapäevakooli töösse, vastab Mölder: «Meie kogukonnas on suhtumine selline viisakalt leige – otseselt vastu ei olda, aga mingit tugevat omapoolset initsiatiivi ka üles ei näidata. Traditsioon kannab siin veel päris hästi, vanavanemad on need, kes lapsi suunavad ja kiriku juurde toovad.»
Samas tunnistab Mölder, et mõnelgi korral on ta väga olulist abi saanud vanematelt just transpordi näol, kui on olnud vaja lastega kuhugi sõita, olgu siis laagrisse või lastepäevale. «Kirik on meie kogukonnas üsna kesksel kohal, seda nii geograafiliselt kui sotsiaalselt, sidemed kogudusega on tihedad, kirikuvõõraid peresid on väga vähe. Seetõttu ollakse siin kõige toimuva suhtes ehk sedajagu sallivamad,» nendib ta.
Sel aastal on Ivi Mölderil kavas laste- ja pühapäevakoolitööd veidi «värskendada» ning tihendada ka koostöösuhteid lastevanematega, näiteks perepidude, väljasõitude ja lastejumalateenistuste näol.

Merje Mänd