Kristlikud koolid on väärtuspõhised

Maarjamaa haridusseltsi eestvedamisel toimus Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumis seminar «Kristlik kool Eestis».

Seminari eesmärgiks oli koondada Eesti kristlike koolide initsiatiivgrupid, et anda üksteisele ülevaade koolide õpetuslikest alustest, arutada erakoolide praegust seisu, vaadata tulevikku ja otsida koostöövõimalusi.
Seminaril osalesid Vanalinna hariduskolleegium, Tallinna toomkool, Püha Miikaeli kool, Püha Johannese kool, Kaarli kool, Kohila mõisakool, Tartu kristlik põhikool ja selle Viljandi koduõppegrupp. Seminari väitlusjuht oli Erik Salumäe.
Kohaletulnuil oli erakordne võimalus kohtuda korraga kolme kirikupeaga. Seminari tööst võtsid osa EELK peapiiskop Andres Põder, RKK piiskop Philippe Jourdan ja MPEÕK metropoliit Kornelius, nad selgitasid oma kiriku haridusalaseid dokumente ja vastasid küsimustele.

Kirjaoskuse saime kirikust
Peapiiskop Põder tuletas meelde, et luterlikes maades on kirik rahvakoolide looja. Juba Martin Luther ütles, et igal inimesel peab olema võimalus lugeda pühakirja emakeeles. Eestis hakati luterlikku põhimõtet ellu viima Rootsi ajal. Leeris pidi kirjaoskuse selgeks saama. Põder märkis, et vajadus kristlike koolide järele on olemas. «On hea, kui koolil on konfessionaalne seljatugi, kuid monokonfessionaalse kooli loomine on meil raske,» lisas peapiiskop.
Piiskop Jourdan, kes ise Prantsusmaal kristlikus koolis õppinud, rõhutas, et kristliku kooli toimimises on kõige tähtsamal kohal lastevanemad ja nende toetus koolile; siis õpetajad ja lapsed. «Usk peab väljenduma kõikides õppeainetes, ka matemaatikas,» ütles ta. Piiskop Jourdan pidas väga oluliseks koolikaplani osa ja tõi näiteid selle kohta oma koolipõlvest. Peapiiskop Põdergi märkis koolikaplanite vajalikku rolli: kaplanid peavad suutma suhelda erinevate konfessioonide inimestega.
Metropoliit Kornelius tuletas meelde oma kooliaegu Tallinnas Kaasani kiriku erakoolis õppides. Ta soovis edu ja Jumala õnnistust kõigile kokkutulnuile.

Koostöö igal tasandil
Ühe uue kooli, uuel õppeaastal tööd alustava Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul rääkis, et vabatahtlike tööga tehtud ettevalmistused on lõpusirgel, õpetajad ja õpilased on olemas. Avatakse kaks klassi: poiste ja tüdrukute klass, mõlemas 15 last. Esialgu töötatakse VHK ruumides. Kooli asutajad on Nõmmel asuva MPEÕK Ristija Johannese koguduse liikmed ja tulevikus plaanitakse Nõmmele kolida. Liivika Simmul ütles, et kooli on oodatud kõigi konfessioonide lapsed.
EELK-l saab sügisest olema kolm kooli: Tallinnas toomkool ja Kaarli kool, Tartus luterlik Peetri kool. Toomkoolil on järgmine õppeaasta juba kolmas. Kaarli kooli õpilased tulevad enamuses oma lasteaiast. Kolm kooli teevad koostööd.

Iga kool oma näoga
Seminaril tõdeti, et kooli asutamine on üsna keerukas ja aeganõudev. Et seda tööd kergendada, oleks hea panna kokku juhendmaterjal, kuidas asutada kristlikku kooli. Leiti, et omavaheline koostöö on kasuks kõigile. Näiteks saaks teha koostööd õppematerjalide osas. Samal ajal jäägu igale koolile oma nägu.
Otsustati teha koostööd kõigi kodanikualgatuse korras tekkinud koolidega, korraldada ühine konverents ja kutsuda sinna haridusminister, panna kirja ettepanekud haridusministrile ja rahandusministrile. Teha koostööd Eesti Kirikute Nõukoguga.
Tiiu Pikkur

Kristlikud koolid
Vanalinna hariduskolleegium
Miikaeli ühenduse kool
Püha Johannese kool
Tallinna toomkool
Kaarli kool
Kohila mõisakool
Tartu luterlik Peetri kool
Tartu katoliku hariduskeskus
Tartu kristlik põhikool ja Viljandi koduõppegrupp