Kristuse juurde
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 5. juuni 2002 Nr 23 /
Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!
Mt 11:28
Jeesus kutsub enda juurde väärsammude ja tegematajätmistega koormatud inimesi, täiust taotledes üle püüdnuid, elu rataste vahele jäänuid, otsimistes tüdinuid, teiste hoolimatuse all vaevatuid, solvatuid, allasurutuid ja lihtsalt hingelt väsinuid. Ka need, kes arvavad olevat õitsval ja turvalisel oksal, keset õnne ja õnnistust, on oodatud. Ka nemad vajavad Jumalat, et õppida oma õnne õigesti hindama ja kasutama.
Nende Kristuse sõnade juures jääb minu mõte täna püsima Jeesuse lause esimeste sõnade juures: «Tulge minu juurde…» Jeesus ei saada otsijaid ja väsinuid kuskile kaugele, ei anna ka alternatiive. Tema on uks, on tee, tõde, elu, tema on meile pilt Jumalast. Kes teda on näinud ja ära tundnud, on ära tundnud ka Isa.
Üsna sageli küsitakse, kas hingamise leidmise võimaluse osas on alternatiive? Kas tõesti üksnes Jeesus Kristus ja tema kirik on ainus õige tee? Kas kristlikul kirikul peab olema monopol hingerahu andmisel? Küsijad ei pruugi sugugi seada kristlusele alternatiiviks raha, võimu või mõnuaineid. Maailmas on palju religioone, erinevaid teid. Ka kristlased on omakorda jagunenud konfessioonideks, kes jutlustavad küll Kristusest, aga igaühel on ta natuke isemoodi.
Omast kohast on kristluse «monopoli» kritiseerijatel õigus, sest kristlus kui selline on väga hajuv mõiste. Kristlik on pidada jõulusid ja ülestõusmispühi, lugeda sama piibliraamatut, kõneleda Kolmainujumalast. Aga kui asi pöördub konkreetsemaks, siis on kristluseski parasjagu alternatiive. Meenub diskussioon koolilauliku kirikulaulude valiku teemal. Laulikusse lisatakse ja laulikus õpetatakse hea meelega kirikulaule. Aga missuguseid?! Erinevatest konfessioonidest kristlased laulavad küll sama viisi, aga käibel on kaks-kolm-neli erinevat tõlget. Ka usutunnistuse ja Meie Isa palve teksti puhul ei saa me neid sõnu vahepeal puterdamata üheskoos lugeda. Kellelgi on ikkagi oma tõlge.
Kristus on meile ühine ja ainus, kelle juurde meil on võimalik minna hingamist leidma. Kristlusel on heas mõttes monopol! Me ei tohiks siis karta Kristust ühiskonnas aukohale asetada. Siiras usk temasse silub ka kristlastevahelised erisused. Selle nimel ei peaks me erinevate traditsioonidega kristlastena häbenema ühiseid laule, palvesõnu, töövorme, jumalateenistuskuju ega peaks pelgama tööd, mis selle poole viib.
Peeter Paenurm
