Kui valimisealine laps küsib soovitust
/ Autor: Anneli Anna Tamme / Rubriik: Arvamus / Number: 13. veebruar 2019 Nr 7 /
Mul on ees ülesanne tutvustada lühidalt ja avada oma erivajadusega pojale Eesti poliitilisi erakondasid, millest ta siis oskaks teha oma valiku. Meie Soomes elavate eestlastena saame ka osaleda Eesti riigikogu valimistel. Almar, mu poeg, on olnud juba aastaid poliitikahuviline ja jälgib iga päev Yle vahendusel maailmas toimuvat. Kuna ta on autistliku eripäraga, sobivad talle lihtsad ja konkreetsed seletused. Niisiis, valida ta soovib, aga kuidas selgelt ja lühidalt anda talle see ülevaade, keda valida. Kui keegi oskab aidata, siis oleksin väga tänulik lühiülevaate eest.
Valima tuleb minna, seega pole küsimust, kas minna või mitte minna. See, kas poliitika huvitab või mitte, ei ole isegi küsimus. „Poliitika ei puutu minusse!“, võib kuulda. Mõtlesin kõiki riike, mis maailmakaardilt meenusid, ja ei leidnud sealt ühtegi, kus poleks poliitikat! Samahästi võiksin sulgeda silmad ja öelda, et mind ei huvita, mis ilm täna on. Ometi ma elan iga päev selle ilma sees – seega, ilm huvitab mind vägagi.
Keda valida? Olen aru saanud, et valiku võib teha Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaaliidu ning EKRE vahel. Teisi väiksemaid ma ei tea. Üks minu armas 60+ vanuses eesti sõbranna siin Soomes ütleb, et talle meeldivad nii kangesti need Reformierakonna kenad vuntsidega mehed. No olgu. Kuulatasin oma südant. Mind need vuntsid ei kõneta.
Teine sõbranna Eestist 50+ vanuses ütleb ka, et talle on valitava välimus väga oluline ja Jüri Ratas polevat üldse mitte kena mees! No olgu. Minu ema aga on kleepinud Ratase ajalehepildi külmkapi uksele ja ütleb, et pole ilusamat peaministrit Eestis varem näinud. Ta meeldib mullegi, kuid ainult vennana Kristuses. Mart Helmet olen näinud ainult teleekraanil, selle järgi ta mulle ei meeldi. Aga kui süveneda ja kuulata, millist maailmavaadet ta esindab, siis see peatab ja paneb mõtlema. Isamaaliidust ma ei teagi midagi.
Lihtsa ja poliitikas rumala inimesena tunnistan, et olen mures ja nõutu – mis meist eestlastest saab? Saime nii väikse rahvana oma riigi 100 aastat tagasi, mis on selge ime! Sellest ligikaudu 50 aastat oleme olnud okupeeritud võõra võimu all. Nüüd viimased aastad oleme justkui kõverpeeglis: räägime iseseisvast ja vabast Eestist, kuid teenime Euroopa Liidu ideed.
Euroopa Liidu lepingus on määratletud, et see on ennekõike majandusliit. Majandusliidus valitseb kasum ja kasumlikkus. See teeb tühiseks kõik muud varasemad väärtused, mis ei ole kooskõlas kasumiga. Seega, naise-mehe abielul ei ole väärtust, sest pärast suurt tööstusrevolutsiooni püsivad abielud järjest vähem koos. Antagu siis lastele mees-mees ja naine-naine või grupiabielude peremudelid, tulevikus naine-sugurobot, mees-sugurobot või hoopis mitu korraga.
Loome seadusi inimelude hävitamiseks, sest nii tuleb majandusele kasumlikum. No jah, õnneks on veel erakondi, kes tahavad kaitsta püsiväärtusi ning mitte õigustada inimloomade tahtmisi ja himusid. Kas neid erakondi, keda valida, on aga veel 20 aasta pärast? Ma ei tea.
Anneli Tamme,
Eesti Vabariigi kodanik Soomes