Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kuidas organistina jõuda kontopõhise mõtlemiseni

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Merille Hommik

Mõned aastad tagasi Euroopa Liidu tasuta ettevõtluskursusel osaledes sain elu muutva elamuse, kui meile selgitati ettevõtte raamatupidamise algtõdesid. Tekkis tunne, nagu oleks aken avanenud ja värske tuul minu ellu sisse puhunud. Jõudsin arusaamisele, et kui bilansi lugemise oskus minu jaoks nii värskendav tundub, võiksin seda ju põhjalikumalt tundma õppida. Alles seejärel liitus pragmaatiline mõttekäik, et raamatupidaja oskustega saab ka lisateenistust leida.
Esmalt tundus see idee mulle liiga spontaanne ja ka osa minu lähedastest oli pehmelt öeldes hämmingus. Aga osa leidis ka, et mõistlik ja miks mitte. Meenus, et juba minu vanaema oli aastakümneid raamatupidaja, tädi oli eluaegne raamatupidaja ning ka minu vanaema õdedest teenisid mõned selle ametiga leiba. Seega – olen raamatupidajate dünastia järeltulija ja võin küll üritada. Vahepealsetel aastatel pidasin koguduses ka kassat ja mulle sellelaadne töö ning igasugune tulu- ja kuluarvestus tegelikult väga meeldib.
Avasin elukohalähedase Lääne-Viru rakenduskõrgkooli kodulehe ja nägin, et saaksin Mõdrikul õppida majandusarvestuse eriala kaugõppe õppekaval. Nii sai minust kolmeks aastaks taas tudeng. Kõik õppeained olid erakordselt huvitavad, ehkki esimene aasta oli mulle, humanitaaraladega tegelejale, väga raske.
Siiski avastasin esimese õppeaasta järgsel suvel, et olen võimeline juba kontopõhiselt mõtlema. Erilist huvi pakkus esmalt finantsanalüüs ja hiljem audiitorlus, finantsraamatupidamine ja selle eriliigid. Lisaks olid sellised ained nagu maksundus, statistika, mikro- ja makroökonoomika, kindlustus, investeeringute planeerimine jmt. Avanes uks majandusmaailma.
Organistitöö sobib raamatupidamisega kokku imehästi, sest maakoguduse organistil on oma põhitööst üsna palju vaba aega. Kui paljud ühendavad organistitöö pedagoogikaga, siis minu tee pole see olnud. Olen viimasel kümnel aastal lisateenistust leidnud orelirestaureerimises, mis nõuab aga head tervist ja füüsilist vormi ning sageli tuleb arvestada kodust pikemalt eemal töötamisega.
Seetõttu leidsin, et oleks hea taas omada ka mingit kodusemat lisatöövõimalust. Siiski polnud see päris nii, et esmalt vajadus ja siis lahendus. Minu puhul käivad asjad sedapidi, et kõigepealt tabab mind hea mõte, idee, mis paneb mu seesmiselt põlema, ja siis alles näen, et selle idee teostamine sobib suurepäraselt minu elukavadega.
Õpingute käigus mõistsin, et kui soovida avastada endas ja oma elus uusi aspekte, tuleb alustada tegelemist millegagi, mis on senisest erinev, nõuab teistsuguse mõtlemise harjutamist ning viib kokku teistsuguste inimestega. Majandusstuudiumis avanenud maailmast ja seal kohatud inimestest olen ikka veel väga positiivselt mõjutatud ja üllatatud. Samuti olen vaimustatud Mõdriku mõisakõrgkooli õhustikust ja nendest traditsioonidest, mida see kool kannab.
Saadud diplomil seisab, et võin nüüd asuda tööle pearaamatupidajana, analüütikuna, finantsjuhina, sisekontrolörina, audiitori assistendina, maksuinspektorina. Kõlab huvitavalt! Kui oleksin noorem, küllap asuksin arendama audiitori karjääri. Tegelikkuses jään ma aga siiski kirikumuusikuks, kes edaspidi põhitööst vabal ajal saab pisut lisasissetulekut hankida sellega, et klõbistab arvutisse kuludokumente ja arvestab numbreid kokku.
Kliente ma pole seni ise otsinud, kes aga minu abi ja teenust on vajanud, need olen vastu võtnud. Praegu haldan kahe koguduse, ühe MTÜ, ühe mikroettevõtte ja kahe füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamisi ja aruandeid. Ühesõnaga, märgid näitavad, et kisub ikka jälle kirikutööks, sest just väikekogudused on praegu need, kes hakkavad tasapisi aruandluse nõuetega hätta jääma, sest neil pole sageli võimalust osta professionaalset raamatupidamisteenust.
Mis puutub muusika ja matemaatika seostesse, siis need alad on näiteks harmoonia kaudu teineteisega üsna tihedas ühenduses. Kindlasti pole ma omal alal ainus, kes ennast just nende kahe tegevusega sidunud on.

Autor on organistina Viru praostkonnas töötanud alates 2001. aastast, praegu on tegev Kadrina, Ilumäe ja Käsmu koguduses, vajadusel mängib ka Haljala kirikus ja Esku kabelis. Annab soolokontserte, saadab soliste ja koore. Juhib Kadrina Kiriku Oreli Sihtasutust.

EriksonKylli

 

 

 

 
Külli Erikson,
organist