Valgas maakonnavisiidil käinud
kultuuriminister Laine Jänes rääkis olukorrast riigis ja selgitas valitsuses
heaks kiidetud teed pingetest väljatulemiseks kultuuri kaudu.

Kuigi tegemist oli maakonnavisiidiga,
leidis minister lisaks kohtumisele Valga linnapea ja volikogu liikmetega aega
ka veerandtunniseks külastuskäiguks Valga Jaani kirikusse. Koguduse õpetaja
Heino Nurk oli kohtumise üle rõõmus: «Kuigi aega oli väga vähe ja visiidi
eesmärk hoopis teine, saime orelimuusika saatel ministrile pisut oma kirikut
tutvustada.»

Aprilli lõpus külastas kultuuriminister ka
Narvas asuvat Aleksandri kirikut ning 11. mail toimunud Raplamaa-visiidi käigus
Käru ja Rap- la kirikut. Möödunud nädalavahetusel Saare maakonda väisates
kuulas minister muresid ja rõõme Kuressaares ja Kihelkonnas.

«Kultuuriministrina usun, et alati on
oluline olla ka isiklikult kursis arengute ja muredega erinevates maakondades.
Sellest tulenevalt olen võtnud eesmärgiks külastada kõiki maakondi. Visiitide
käigus pööran tähelepanu ka pühakodade ja kirikute seisukorrale,» kinnitab
Jänes.

Jänese sõnul on lähiajal kavas
külastada  Rakveret ja Lääne-Virumaad.

Merje Mänd

 

2008. aastal kirikute restaureerimiseks
100 miljonit

Kultuuriminister Laine Jänes:

Juba 11. märtsil 2003. aastal võttis
vabariigi valitsus vastu otsuse parandada pühakodade seisukorda Eestis ja
algatada programm, mis selle teoks teeks.

Programmi juhtimiseks moodustati ka
juhtnõukogu, kuhu kuuluvad peamiselt ministeeriumi, muinsuskaitse ja suuremate
konfessioonide esindajad. Varem on programmile eraldatud igal aastal 14–16
miljonit krooni. Loomulikult võib mõista, et see summa jääb vajalike tööde
tegemiseks väheseks.

Sellest tulenevalt on koalitsioonipartnerid
asunud seisukohale, et pühakodadele suunatud tähelepanu ning ka sellest tulenev
rahavoog peab kasvama.

Riigis on sadu kirikuid, suur osa nendest
vajab remonti, paljud restaureerimist, ning on ka neid, mis on juba heas seisukorras.
Ei saa nõustuda väitega, et pühakodadele ja kirikutele ei ole seni üldse
tähelepanu pööratud. Pikka aega ei olnud võimalik seda teha – see oli teises
riigikorras, teiste juhtide otsustamise ajal.

Nüüdseks on meil olnud 15 aastat aega, et
oma suhtumist muuta, ning seda on ka tehtud. Koalitsioonilepingus on kirjas, et
«kultuuriväärtuste hoidmiseks ja loomiseks ning muinsuskaitse edendamiseks
säilitab valitsusliit ajaloolise arhitektuuripärandi, sealhulgas neljakordistab
pühakodade ja kirikute restaureerimisprogrammi summad riigieelarves, tõstes
need vähemalt 100 miljoni kroonini aastas».

Kultuuriministeeriumi soov on kasvatada
riigieelarvelisi summasid pühakodade ja kirikute restaureerimiseks juba 2008.
aastast 100 miljoni kroonini, millest 40 miljonit jääks jagada juhtnõukogu
poolt väiksemate kirikute remondiks ja ülejäänud summa oleks suunatud suurtele
regionaalse tähtsusega kirikutele. Otsuste langetamine sõltub sellest, millises
seisukorras on kirikud muinsuskaitselisest ja ettekirjutuste vaatevinklist
lähtudes.