Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kuskil kõnnib luuletaja

/ Autor: , / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Eda Ahi kohtumisel Harkujärve kirikus. Koguduse arhiiv

Harkujärve kogukonnakiriku luuleruumi tõi Eda Ahi (snd 1990) kaasa oma läinud aastal ilmunud kogu „Sõda ja rahutus“.

Oma esimese luulekoguga „Maskiball“ (2012) pälvis Eda Ahi Betti Alveri luulepreemia. Sellele on nüüdseks lisandunud veel neli kogu. Tundlikud ja kirevad kõik. Luuletaja liigub Euroopa riikides nagu Itaalia, Soome, Ukraina ning hoiab end avali kõigele, mis linnaruumi õhus on. Aga selles on palju.
Eda ei ole igav, ta oskab üllatada. Tema luuletused moodustavad fragmentaarse kee tunnetest ja assotsiatsioonidest, mis aga siiski on allutatud ratsionaalsele refleksioonile. Vahel tundub ta enda suhtes julm ja eraldiseisev.
Luulekogu „Sõda ja rahutus“ sai kultuurkapitali aastapreemia. Ja räige retsensiooni enfant terrible Kivisildnikult, kes soovib lammutada tädide subkultuuri kirjanduses ja kirjanduselus, laamendab nagu elevant portselanipoes, suutmata märgata õrna ilu ja looritatud valu Eda Ahi kohati rabedates, aga tundlikes tekstides.
„Sõda ja rahutus“ on Eda Ahi refleksioon Ukrainast.
Tollel mustal lääpas
kõdutalvel
Oli taevas hädaohust sudus:
Tiirutasid koid ja raisakullid,
Tuli käia ainult kõrvad ludus,
Tuli olla ööd ja päevad valvel.

Seda ängi ja äret oli tunda Maidanil ka möödunud sügisel, mil Harkujärve tantsustuudio naised käisid esinemas Kiievis toimunud festivalil. Seitse aastat tagasi hukkunute fotod ääristamas väljakut: õpetajad, näitlejad, kirjanikud, vanad ja noored ja väga noored. Väljak on valusalt elus. Lillekell mäenõlval mõõdab aega ja peatab aega. Hoiatus on õhus. Küllap kusagil kõnnib ka luuletaja.
Fea ja Avo Üprus