Kuusalu pastoraadi taastamine on alanud

Novembri algusest käivad Kuusalu pastoraadi taastamistööd, esialgseks eesmärgiks on kuu lõpuks katta hoone betoonist vahelagedega.

18. sajandist pärit arhitektuurimälestisena kaitse all olev pastoraat sai 24. aprillil toimunud tulekahjus kõvasti kannatada.
«Esialgu tegeldi lammutamisega, võeti maha ajutine katus. Plaan on vahelaed valada, selle jaoks meil raha on. Tööd teeb Hardest Ehitus OÜ. Katuse jaoks veel raha pole, kuigi taotlus muinsuskaitseametisse on tehtud,» selgitab koguduse õpetaja Jaanus Jalakas. «Proovime asju ajada nii, et saaks maja katuse alla.»
Ajaloolise hoone seisukorrast rääkides tõdeb Jalakas, et aknad, uksed ja põrandad on suuremalt jaolt alles, sest tulekahju oli lae peal mantelkorstna juures. «Ilmselt läks tahm põlema, lõi sädemed kuskilt katuse alla ja sealt ta läks. Majas kedagi ei olnud. Toomas Mäeväli nägi oma kodust, siit lähedalt, et suitsu tuleb. Et oleme alevi keskel, siis tõttasid inimesed kiiresti appi. Päästetud said arhiiv, raamatud, pildid, suurem jagu sai välja, mis oli vaja välja tuua.» Jalakas on rahul, et taastamisprojekt on olemas ja töö on käima läinud.
Õpetaja Jalakas on vana kiriklaga seotud olnud lapsepõlvest saati. Tema isa oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse juhatuse esimees, ta ise on elanud Salumäede juures selles majas.

Taastamine maksab palju
Ehituse maksumusest rääkides jääb õpetaja tagasihoidlikuks, kuid nendib, et ruutmeetrid on ju teada ja summa on üsna kolossaalne. «Soomlased annetasid üheksakümnendate alguses 500 000 Soome marka, mis on ümmarguselt 85 000 eurot, pastoraadi remondi heaks. Pandi osaliselt uus katus jne. See on nüüd praktiliselt kõik kadunud.»
Kuusalu vald aitab ja praegust tööd tehaksegi valla raha eest. Riigipoolne abi – muinsuskaitseamet maksis kinni projekti ja muinsuskaitselised eritingimused. Loodetakse, et riigi abi tuleb edaspidigi.
Õpetaja Jalakas ütleb, et tulekahju oli kogudusele karm lugu. «Ma ei tea, kas ma praegugi sellest šokist olen üle saanud. Kogudus vaikselt toimetab. Loodame ikka Jumalale, oleme lootusrikkad. Kirikule oleks ka uut katust vaja, praegune paistab parem välja, kui tegelikult on.» Kuusalu kirikus on aga maagaasiküte, mis on küll kallis, kuid teenistused saavad kirikus aasta ringi toimuda.
«Inimelu ongi ju selline, et ükskord on kõik läbi. Kunagi ei tea, miks miski asi sünnib, miks sureb näiteks noor inimene. Samamoodi on selle pastoraadi põlemisega. Mul on süda rütmist väljas siiamaani. Kui pastoraat paarkümmend aastat tagasi tänu Soome partnerite rahale ja kohalike tööle korda sai, siis nüüd oli see kõik kuue tunniga hävinud,» nendib Jaanus Jalakas kurvalt.
Kui siin kunagi olnud puust pastoraat maha põles, siis ehitati praegune kivist seintega, kuid puidust lagedega. Nüüd tehakse laed ka betoonist.
Kultuurimälestiste riikliku registri järgi on Kuusalu pastoraat ehk õpetajamaja kirikumõisa varasema hooneterohke ansambli vanim hoone ning üks vanimaid pastoraadihooneid Eestis.
Tiiu Pikkur

Kuusalu pastoraat
Ehitatud 1792–1798.
1940 koguduse hooned natsionaliseeriti.
Alates 1941. a oli majas rahvakohus, kirikupoolses osas õpetaja eluruumid, raamatukogu, koduloomuuseum ja korterid.
1990. aastast on hoone taas koguduse valduses.