Lääne praostkond pidas aastakoosolekut

Ja töötegijad töötasid ning parandamine edenes nende käes; nad seadsid Jumala koja korda, nagu see pidi olema, ja tegid selle kindlaks. (2Aj 24:13)

. (2Aj 24:13)

29. märtsi kaunil päikesepaistelisel kevadpäeval kogunesid Läänemaa koguduste saadikud praostkonna sinodile. Algusjumalateenistusel Lääne-Nigula kirikus teenis peapiiskop Andres Põder koos kohalike kirikuõpetajatega.

Tänavuse sinodi muutis paljudest eelmistest erinevaks see, et praost Tiit Salumäe viibib hetkel Ameerika Ühendriikides seoses sabatiaastaga pärast pikaajalist ustavat teenimist. Külalisena tervitas sinodilisi Taebla vallavanem Ülle Erman, kes tutvustas Taebla valda ning lausus kiidusõnu kohaliku koguduse ja selle töötegijate aadressil, kirjeldades positiivsena valla ja koguduse koostööd. Sinod õnnitles aasta õpetajat Ants Leedjärve.

Skaudid on aktiivsed

Järgnes 2006. a tegevusaruande tutvustamine. Muusikatööst praostkonnas kõneles Lia Salumäe. Kogudustes tegutseb praegu 16 kirikumuusikut, neist 3 organisti kutsega, 10 laulukoori ja 16 ansamblit, tehakse koostööd linnade ja valdade kooridega.

Ka lastega tehakse muusikatööd, eraldi mainiti noorteansamblit Crux. Läänemaa oratooriumikoor on läbi viinud kaks suurt projekti. Salumäe soovis, et vaimulik laul kõlaks edaspidigi tänuks ja kiituseks meie Jumalale.

Lastetööd kirjeldas õpetaja Lembit Tammsalu. Läänemaa 16 kogudusest tehti lastetööd seitsmes. Põhjalikumalt meenutati praostkondlikku lastepäeva «Mida sa ootad», mis korraldati koostöös LNÜga. Käesoleva aasta 26. maiks plaanitakse lastepäeva Lihulas, teemaks seekord «Kuidas ma pääsen…». Praostkonna lastetööd iseloomustab hea kogudustevaheline koostöö ning ühised ettevõtmised.

Heikki Mutso tutvustas skautluse arengut Läänemaal ja Eestis ning kogu maailmas. Ülemaailmselt tähistavad skaudid tänavu 100. tegevusjuubelit. 1. augustil kell 8 hommikul annavad ka Eestimaa skaudid kordustõotuse, milles lubavad austada Jumalat, isamaad, oma ligimesi ning skaudiseadusi.

Skautide Läänemaa maleval on üle 200 liikme. Neid oleks rohkemgi, kuid juhtide vähesuse tõttu ei ole võimalik kõiki huvilisi vastu võtta. Mutso sõnul ei ole veel koguduste juures käivitunud skauditegevus, mujal maailmas aga kasutavad skaudid oma tegevuseks enamasti just koguduste ruume.

Misjonärid praostkonnas

Noortetööst rääkis õpetaja Kari Tynkkynen. Eelmisel aastal toimusid Haapsalus esmakordselt praostkonna noortepäevad pealkirjaga «Mida sa veel ootad?». Üritustel osales 200 noort, toimusid piiblitunnid ning kontserdid koolis ja kultuurimajas.

Lisaks korraldati eelmisel aastal praostkonna noortelaager ning osaleti Soomes «Maata näkyvissä» festivalil, kuhu koguneb igal aastal ligi 12 000 noort. Tynkkynen soovitas Läänemaa kogudustel esitada taotlus sõpruskogudustele, kes võiksid oma noori festivalile saates kaasata ka Eesti noori.

Usuõpetust õpetati 7 koolis Läänemaal, 2 koolis gümnaasiumiklassidele, ülejäänud koolides algkooliastmes. Tõdeti, et koolid oleksid valmis rohkemaks, kuid õpetajaid ei jätku.

Misjonitööst kõneles Tiina Võsu. Välismisjoni 200. aasta tähistamiseks peeti Haapsalus mais misjonipäev.

Lääne praostkonnal on praeguse seisuga ka välismisjonäre, keda kodukogudus toetab, lisaks töötab praostkonnas Soome misjonär Kari Tynkkynen. Kogudustes on korraldatud kuulutuspäevi, kus misjonärid on kõnelenud oma tööst.

Abipraost Leevi Reinaru tõstis praostkonna olulise sündmusena esile Rooslepa kabeli ehitamist, pühitsemine toimub 12. augustil. Uue õpetajana on praostkonda teenima tulnud Kaisa Kirikal.

Järgnesid aruannete ja eelarve kinnitamine, praosti ja abipraosti valimine. Lääne praostkonna praostina jätkab Tiit Salumäe, abipraostina Leevi Reinaru.

Sõnavõtuga esines ka Oru vallavanem Arno Kelnik, kes samuti kiitis koostööd valla ja Lääne-Nigula koguduse vahel, lisaks soovis ta eriliselt ära märkida sinodi head tööõhkkonda.

Isiklik suhe ja osadus Jumalaga

Peapiiskop Andres Põderi sõnavõtt kandis mõtet saada kahanevast kirikust kasvavaks kirikuks. Peapiiskop nimetas talituste arvu suurenemist möödunud aastal ning liikmeannetajate arvu languse märgatavat vähenemist.

On väga tähtis mõista kiriku ja eesti rahva ühtekuuluvust ning omada positiivset kasvule suunatud hoiakut. Igapäevases kirikutöös tuleb esikohale seada isiklik suhe ja osadus Jumalaga, ülioluline roll koguduse elus ja kasvus on väikerühmade, osadusgruppide ja piibli- ning palveringide tööl.

Viimasel ajal on rohkem tähelepanu pööratud ilmikute rollile ja võimalustele koguduses, sellega seoses koolitab Misjonikeskus ilmikliikmetest jutlustajaid.

Peapiiskop rõhutas ka 90 aasta möödumist luterliku kiriku iseseisvumisest ning selle aastapäeva seotust Eesti Vabariigi sünnipäevaga. Tuleb pöörata tähelepanu eesti rahva vaimsetele juurtele ja meenutada aega, mil kirik kui rahvuslik institutsioon ühendas enamikku Eesti rahvast. Aastapäeva raames toimub 2. juunil Tartu Jaani kirikus pidulik jumalateenistus ja ajalookonverents, mille raames pühitsetakse kiriku lipp.

Sinodil oli külalisena Titta Hämäläinen LNÜst, kes kõneles laste- ja noortetöö arendamisest, koostöövõimalustest koguduste ja LNÜ vahel ning tutvustas uue materjalina laste katekismust «Mina usun». Tooni Leedjärv andis teada 3. juunil Kullamaal toimuvast laulupäevast.

Sinodi lõpetas palvega peapiiskop Andres Põder. Tema sõnavõtus eelnevalt kõlanud mõte – me saame seda, mida usume – sobib kokku võtma kõigi viinamäe töötegijate ootusi ja lootusi.

Teele Tiks