Selle aasta lõpul ilmub viimane ajakirja Laste Sõber number.

Neid, kes mingil eluperioodil ajakirja lugenud või seda teha aidanud, valdavad uudist kuuldes kahtlemata nostalgilised tunded. Oli ju väljaanne luterliku kiriku oluline lastetöö lisa juba nn esimese vabariigi ajal, mil ajakirja saajad leidsid sealt materjale ja lugemist igaks nädalaks, teema kajastas tavaliselt kirikuaastas olnut. Nüüdse ajakirja algus jääb kaheksakümnendate lõppu.

Vähene huvi

Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) juhatuse esimees Jaan Tammsalu kõneleb, et juhatus on hulk aega koos töötegijatega aru pidanud, juba mõnda aega on valmis keskusepoolne arengukava aastani 2015 ning vaimulik ütleb, et kaaluda tuli, mis on vajalik ja mis hädavajalik pole.

«Kui sa ikka hulk aega head asja teed, aga selle vastu huvi ei tunta, siis tuleb ühel hetkel piir ette,» tõdeb Tammsalu. Ajakirja väljaandmine on nõudnud pidevalt lisadotatsiooni, ise pole kunagi ots-otsaga kokku tuldud ning nüüd, mil rahaga tuleb erinevate prioriteetide vahel väga täpselt arvestada ja kalkuleerida, ei peetud taolise ajakirja väljaandmist esmatähtsaks.

LNÜ lastetöö juht Lia Kaljuste nimetab, et lugejad, kellega kohtutud, on senisele Laste Sõbrale ette heitnud vähest atraktiivsust ja päevakajalisust. Samas tõdeb Kaljuste, et sihtgrupina on seni eelkõige silmas peetud algkooliealisi lapsi, kelle puhul ei oleks kuigi tark teavitada neid näiteks narkootikuminde jmt pahede olemasolust just selle ajakirja külgedel.

Kuidas edasi?

Lia Kaljuste mainib ka vahepealset ideed ühineda uue ajakirja väljaandmisel teiste konfessioonidega. Töötegijate hulgas paistis taolisel ideel isegi jumet olevat, kuid kardeti teiste konfessioonide tellijate distantseeritud vastuvõttu kodudes, lugejate hulgas.

Taas on ilmuma hakanud vahepeal puhkust pidanud lasteajakiri Päikesekiir, mida teevad koos baptistiliidu noorsootöö keskus, metodisti kirik ja Avatud Piibli Ühing.

Ühisele ajakirjale on olnud ka vastuseisu väitega, et nii vanal ja väärikal kirikul, nagu seda EELK on, võiks olla oma iseseisev lastetöö häälekandja. Jaan Tammsalu toob välja õpetuslikud erinevused, näiteks ristimise juures, mille kajastamist ühise ajakirja puhul tuleks kas vältida või tekitaks see suurt segadust.

LNÜ juhatuse esimees ütleb, et mingisugust «auku» siiski tekkida ei tohiks. Lastetöö keskus on uurinud, mille vastu kogudustes ja töötegijate hulgas enam huvi on ning välja on koorunud vajadus praktiliste lastetöö materjalide ja näpunäidete järele. Selleks on keskus korraldanud ideepäevi, samuti saab igal ajal iga soovija ükskõik mis kogudusest ühenduse kaudu vajalikku infot.

Praegu püütaksegi rõhk panna praktiliste abimaterjalide üllitamisele, edaspidi kavatseb LNÜ enam kolida internetti ja sealtkaudu materjale edastada. Laiemas perspektiivis ootab kogu Laste- ja Noorsootöö Ühenduse kollektiiv üldkirikliku arengukava valmimist, et käia ühte sammu ning ajada ühte asja koos kogu kirikuga. 

Mari Paenurm