Leidlikkus, teistmoodi tegemine, tänulikkus

10. juuni pärastlõunal kogunes Mustamäe kirikusse Tallinna praostkonna uuenenud koosseisuga sinod.

2020. aasta oli eripärane, väljakutseid pakkuv, enneolematu, igavikulistele küsimustele suunav – selliseid määratlusi võis kuulda korduvalt sinodisaadikutelt. Me kõik teame, miks. Oli koos piirangutega elama õppimise aasta. Kroonviirus tuli, paiskas senise segi ja tuleb Kaarli koguduse õpetaja Jaak Ausiga nõustada, et eelnev olukord ei taastu, tuleb mõelda, kuidas edasi minna.

Koosolekuliste meeleolu oli täis teotahet, värskust ja rõõmu. Ollakse valmis olema paindlikud ja uusi radu leidma. „Imestan, mida kõike on tehtud, kuidas on kasutusele võetud tehnikamaailma uusi võimalusi, püstitatud uusi eesmärke ja nendeni liigutud ka siis, kui teele on veerenud erinevaid takistusi. Tänu leidlikele, tänu palvetajatele, tänu ustavatele töötegijatele ja abilistele!“ tunnustas kogudusi praost Jaan Tammsalu.

Valimised

Armulauaga palvusel teenisid pastor loci Tiina Klement, abiõpetaja Jaan Lahe, diakon Ülle Reimann, Harkujärve koguduse õpetaja Avo Üprus ning kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar. Pärast koosoleku rakendamist pakkus elevust uute kirikukogu liikmete valimine. Konkurents oli elav ja abipraost Arho Tuhkru sõnul pole kunagi varem nii rohkelt kandidaate esitatud. Valituks osutusid Arne Hiob, Tunne Kelam ja Riivo Sinijärv.

Toimus ka teine valimine – praostkonna aasta tegu 2020. Nominentideks olid Kaarli kooli maja juurdeehituse valmimine, jutluste kogu „Su palve viirok tõuseb taeva poole tänus. Koguduse vaimulikud ja nende jutlused 1863–2020“ kirjastamine ning Tallinna toomkiriku digitaalne mõõdistamine. Aasta teo tunnustuse ja Ivo Lille klaasskulptuuri pälvis Kaarli kooli juurdeehitus.

Praosti tagasivaade

Praost Tammsalu sedastas, et praostkonna kirikud ja kogudused pole paljundusmasinas loodud koopiad. Igal on oma nägu ja tegu. „Milline mitmekesisus! Kui palju erinevaid tegevusi, ettevõtmisi! Ei mingit lõputut halamist, et mida kõike ei saanud teha. Leidlikkus, teistmoodi tegemine, tänulikkus,“ üldistas praost, lisades, et liiga vara on teha järeldusi, kuidas kirikute kinnised uksed ja sellele järgnenud hirmufooniga ajad meie kirikut ja liikmeid mõjutasid, aga suuri tagasilööke pole praeguseks tunda.

Majanduselule pilku heites nentis ta, et päris halvasti läks neil, kelle tuludest suure osa tõid kirikuid külastanud turistid ja kontserttegevus. Näiteks toomkogudusel langesid sellised sissetulekud lausa 90%. Teisalt tekkis jälle ülejääke toimumata ürituste tõttu.

Annetajaliikmete arv suurenes aastaga kahes (Harkujärve, Rootsi-Mihkli), püsis kahes ja langes kaheksas koguduses. Suurim tagasiminek toimus Nõmme Rahu koguduses (–109). Üldine langus oli –239. Kümne aasta statistikat vaadeldes tuli otsa vaadata faktile, et praostkonna annetajaliikmete arv on langenud 749 võrra. Vähenemine on 13%, kuid arvuliselt on see võrreldav umbes nelja keskmise suurusega EELK koguduse kadumisega.

Tammsalu jäi optimistlikuks ja õhutas koguduste uusi juhatuste ja nõukogude liikmeid ühes vaimulikega leidma võtit, millega avada mitmete Tallinna praostkonna koguduste kasvamise uks. „Rahvaarv praostkonna koguduste teenimispiirkondades aina kasvab ja potentsiaali on palju, eriti rahva jaoks keerulisel ajal,“ julgustas ta.

Piiskopkonnad ja usuvabadus

Koosoleku lõppu oli paigutatud ülemkarjase Urmas Viilma sõnavõtt, kes avatud, toetavas õhkkonnas kõneles riigi ning kiriku suhetest ja eesseisvast piiskopkondade loomisest. Viimase teema puhul tuli jutuks piiskopkondade territoriaalne jaotus ja võimalik Tallinna piiskopkonna loomine.

Peapiiskop meenutas ka kahe aasta tagust EKNi konverentsi, mil öeldi, et usuvabadusega on meie riigis kõik hästi. Praegu ta sellega ei nõustunud. Usuvabadus on saanud teemaks, millele justkui ei pea tähelepanu pöörama ja usklikkusesse suhtutakse aina enam kui erivajadusse. Kaitseväe kaplanite koondamine on näide sellisest mõtteviisist. 

Hiljem sõna saanud kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar ütles, et kaitseväes on kolm teenuste kategooriat: oluline, vajalik ja asendatav. Kaplanite tegevus on kaitseväes taandatud viimaste hulka. „Usuvabaduse tagamine ei saa olla teenusepõhine. Usuvabadus on inimõigus ja see peab olema tagatud,“ rõhutas Viilma.

Sinodilisi teavitati ka, et suhtlus riigijuhtidega on harvenenud. Peaminister Kaja Kallas pole viie kuu jooksul leidnud aega, et peapiiskopiga kohtuda. „Sellist suhtlustasandit, mis on taandatud asekantslerite tasandile, pole 30 aasta jooksul olnud. Tundub, et selle taga on ebakindlus. Oleme muutunud nähtamatuks, sest meiega ei osata käituda,“ nentis Viilma.

Kätlin Liimets

Tallinna praostkond

Praost Jaan Tammsalu

Abipraost Arho Tuhkru

12 kogudust: Harkujärve, Mustamäe, Nõmme Rahu, Rootsi-Mihkli, Saksa, Soome, Jaani, Kaarli, Peeteli, Püha Vaimu, Toomkogudus, Viimsi

Annetajaliikmeid 4955 (–239 võrreldes 2019)