Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lõõgastuseks argipäevast

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Vabariigi aastapäeval tähistas Valjala Martini koguduse segakoor oma 15. tegevusaastat. «Pärast jumalateenistust istusime ja meenutasime olnut,» rääkis koori algusest peale juhatanud Õie Pärtel.
Algusaastate meeldetuletus tekitas Pärteli sõnul nostalgiat. «Me pidime juba poolteist kuud pärast esimest kokkusaamist laulma hakkama – tulid ülestõusmispühad ning Soome külalised, kiire oli,» meenutas dirigent.
1990. aastal ei tähistatud veel iseseisvuspäeva.
Koori esimene proov toimus 25. veebruaril ja kokku tuli 40 inimest. Algkoosseisust on dirigendi sõnul jäänud laulma 7, ülejäänud lauljad 21liikmelisest koorist on uued.
Leer tõi lauljad kokku
Oma ristiisaks nimetab koor tollast Valjala koguduse õpetajat Gustav Kutsarit. Tema juures käisid paljud noored 1989. aastal leeris ning sellest grupist kasvaski välja koori tuumik. Ka dirigent Õie Pärtel käis siis leeris ning õpetaja Kutsar kutsus naise koori tegema.
Laulutraditsioonid sealkandis on pikad – Valjalas on koor tegutsenud teadaolevalt juba 1875. aastast. Praegune koguduse koor on jätkanud vanu tegevussuundi, lauldes nii kohalikel kui ka üle-eestilistel laulupidudel, viimastel on käidud kõigil alates 1994. aastast.
Laulmise rõõm
«Meil on olnud tõusu- ja mõõnaperioode,» jutustas Õie Pärtel. Osa mehi on koorist lahkunud, sest on läinud mandrile tööle. Lisaks kooriliikmetele on vahetunud abidirigendid Sirje Munk, Meelis Tamm ja Maris Kuusk, kes erinevatel põhjustel on kooritööst loobunud. Nüüd loodab dirigent leida abi muusikakooli vilistlasest Iivi Kaasikust, sest tulemas on suvine kiriku laulupidu Tartus, mille ettevalmistamisel on lisajõudu vaja.
Lisaks laulupidudele on koor laulnud Pirkkala sõpruskoguduses Soomes, aga ka Audru ja Märjamaa koguduses. «Igaühel on oma motivatsioon,» mõtiskles dirigent lauljate jätkuva laulurõõmu üle. «Kollektiiv on meil hästi vahva,» arvas Pärtel leidvat saladuse võtme.
Kristel Neitsov