Loominguga loodut ülistades

Anneli Pilpak on laulja ja laulukirjutaja, kes avatud suhtluslaadiga muusikuna võlub publikut oma südamest tuleva esitusega. Tema laulud räägivad peamiselt armastusest ning kristlikest väärtustest, mida ta elus kalliks peab.

Anneli muusika on segu jazz’ist, popist ning R&B-st. Vabakutselise lauljana on ta saanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias klassikalise muusikahariduse. Oma lauljakarjääri jooksul on ta osalenud mitmetes ooperi- ja muusikaliprojektides, nagu näiteks «Hüljatud», «Miss Saigon», «Fame», «Fantoom», «Valge gospel» jt.
Lisaks interpreeditööle on Anneli WAF (We Are Family) laulu- ja tantsukoolis laulu-, solfedþo- ja hääleseadeõpetaja. WAFi koolis õpetatakse laulmist inimestele vanuses 9.–40. eluaastani. Vanuseskaala on Anneli sõnul suur sellepärast, et WAF on ainus kool Eestis, kus antakse ka üle 20 aasta vanustele võimalus laulmist õppida. «Minu meelest on vahva, kui sind juba 20selt mingi tegevuse suhtes maha ei kanta.»
Ise õpetab ta kooli loomisest alates laulmist koos Mai-keni ja Bert Pringiga. «Tänavu läheb kolmas hooaeg. Nüüd on lisandunud meie õpetajate ridadesse ka Jakko Maltis ja Susan Lilleväli. Üldse on meil seal vahva seltskond. Palju toredaid ja andekaid inimesi koos.»
Annelile tõi möödunud aasta rohkesti väljakutseid: esimene täispikk soolokontsert veebruarikuus, kus ta esitas ainult enda kirjutatud lugusid, sooloplaadi ilmumine ning «Valge gospeli» dirigendiroll, kus töötas teist aastat paarikümne eesti popartistiga ja 100-liikmelise gospelkooriga. Samas ei soovi Anneli tähtsustada üht või teist sündmust: «Sest kes teab, kui poleks üht, mis praegu võib-olla tundub tühisena, oleks ka äkki need teised tulemata jäänud.» Samuti on tema arvates palju veel ees.
«No kõige käegakatsutavam ülesastumine tuleb nüüd EGA-l, mis on minu meelest üks väga tore ettevõtmine ja innustab eesti gospelmuusikaga tegelevaid muusikuid enam töötama ja looma. Samas, igaüks meist ju vajab ka vahel kiitust ning see on just koht, kus muusikuna oma tehtud töö eest seda leida. Ja loomulikult on see kontsert üks vahva sündmus eesti gospelmuusikas, kus lisaks premeerimisele võimalus kuulata ka erinevaid ja mitmekülgseid artiste ning saada vapustav kontserdielamus.»

Muusikuhing järgneb kõikjale

Anneli on läbi ja lõhki muusik ning sellist aega, kui ta muusikaga ei tegele, on päris raske leida.
«Sest on ju mu elu kord juba selline, et kui ma just parasjagu ei laula, siis ma kirjutan mõnda laulu, või kui ma just parasjagu ei õpeta kedagi laulma, siis olen seotud ise mõne suurema projektiga, näiteks muusikali proovidega, ja õhtuti ka etendused veel otsa. Või kui ma just ei ülista Jumalat, siis musitseerin niisama oma lõbuks või kuulan teiste esituses muusikat,» räägib ta lõbusalt, rõhutades, et tõepoolest ei möödu päeva, kus ta mõtted poleks muusika juures.
Kuigi, jah, selle kõrvalt peab ta veel jõudma kolm korda nädalas trennis käia, perega olla ning ka kodutöid teha. Anneli on enda sõnul abielus väga suurepärase inimesega, kellega tutvus, kui oli 17 (ja kaasa 16), ning neil on kaks imetoredat last: Raahel (13a) ja Saamuel (8a).
«Urmas on suure südamega inimene, kes ei hooli mitte ainult iseendast ja oma perest. Ta jõuab näha ka teisi enda ümber olevaid inimesi, kelle tegemised talle korda lähevad. Arvan, et kui poleks Ummit mu kõrval, poleks saanud pooligi neid asju elus teha, mida seni olen teinud.» Anneli naerab, et kooselu muusikuga ei ole lihtne. «On ju meie elurütmid nii palju erinevad teineteisest. Mina olen vabakutseline ja tema üldise tööajaga inimene. Tihti ei ole mind õhtuti kodus ning Ummi peab lastega üksi hakkama saama. Hakkama saab ta aga muidugi kõigega suurepäraselt.»
Et ka Raahelile meeldib väga laulda ja ema sõnul tal «seda häälekest» ka on, siis on koos lauldud päris palju. Isegi laulud kirjutab Anneli juba algselt nii, kuidas kahekesi paremini kõlaks. Raahel õpib WAF laulu- ja tantsukoolis laulmist ja prodances streetjazz tantsu. Mõni aeg tagasi oli tal koos vennaga võimalus osaleda muusikalis «Tuhkatriinu».
Nimelt on ka Saamuel muusikast ning tantsust võlutud: lisaks koolile käib ta break-tantsu trennis ning on tõeline fänn. Anneli räägib, et poiss õpib kodus isegi luuletust niimoodi pähe, et laotab õpiku keset põrandat ja siis teeb selle ümber igasuguseid break’itrikke, kuni paar rida peas. «Siis loeb need mulle ette ja jätkab samal moel teiste ridade õppimist. Algul tahtsin õige ema kombel talle kohe ütelda, et ole paigal ja õpi nüüd korralikult, aga siis sain aru, et just sellisel moel see talle meelde jääbki.»

Kui suur on Jumal?

Lisaks musitseerimisele meeldib Annelile väga lugeda ja maalida. Samuti aeg-ajalt luuletusi ja memuaare kirjutada. Vahel aga tahab ta lihtsalt head filmi vaadata… või Leppneemes, kus perel väike suvila, mõnusa rattasõidu ette võtta või ujuda. «Seal naudin ka paadisõitu, metsas ja mere ääres käiku ning kaunite loodushäälte kuulamist. Üldse, kui ma vaatlen loodust selle täiuses, tuleb selline ülistustunne mu sisse ja ma tajun, kui palju suurem on Jumal. Piibel ütleb, et kõik see, mida me näeme, on vaid Tema teede ääred. Mul tekib küsimus, et kui suur siis tegelikult on Jumal? Mis on need Tema teed? See on mõistetamatu. Ja see tunne meeldib mulle, kui ma tajun Jumala suurust,» arutleb Anneli, kes kuulub Mustamäe Linnakogudusse.
Tegemist on suhteliselt noore, ent Anneli sõnul koduse ja kaasaegse kogudusega, mis loodud ligi viis aastat tagasi. «Seal oleme aktiivsed kogu perega, osaledes muusika- ja väikegruppide töös.» Muidugi arvab Anneli, et muusika on Jumalast: «On ju Tema kõige looja. Ma arvan, et iga kunstnik, armastades Jumalat, ülistab antud kultuuriruumis ja ajas oma loominguga Suurt Loojat.»

Merje Mänd