Luunja legendaarse mõisaomaniku mälestus elab
/ Autor: Juune Holvandus / Rubriik: Uudised / Number: 28. august 2013 Nr 33 /
Krahv Münnichi mälestuskivi avamisega Luunjas 9. augustil pühitseti memoriaalpark, taastades hauarahu, ja esitati näidend.
Praegune Münnichi ja Nolckenite memoriaalpark asub nimelt endisel kalmistul, kuhu on maetud üks Tsaari-Venemaa suurkujudest Peeter I aegadest alates, krahv Burchard Christoph von Münnich ning eestlaste ajaloos olulised mõisnikud von Nolckenid. Väike kalmistu – hauakivid ja Münnichi kabel – hävis 1970. aastatel, kui sovhoos ehitas surnuaia ühte otsa sigala, teine pool kalmistust muutus prügilaks.
Praegustel ratsaspordibaasi maadel asunud kalmistu korrastamist alustas Sven Šois läbi MTÜ Münnichi: ära veeti tonne prügi ja võsast raiuti välja pargi vanad puud. Tõukefondide toel algas mälu ennistamine ja Luunja endiste mõisaomanikega seotud memoriaalpargi rajamine, mille projekti autor on Karin Bachmann.
Korda tehti kalmistule toov tee ja allee, loodi väike parkla koos infotahvliga. Puude vahele rajati kivikülv suurtest põllukividest ning kaevati tiik, mille kaldal on vähesed kalmeilt säilinud mälestuskivid. Pargi Luunja-poolses servas on laste mänguväljak pinkidega. Nii on omainimestel hea siia tulla, võõrad saavad teada paiga ajaloost.
B. C. Münnich oli paljude ametite seas 18. sajandi I poolel Ingerimaa, Karjala ja Soome kindralkuberner, mistap Luunja valda tunnustas Münnichi mälestuse hoidmise eest Viiburi linn, kinkides pargile Karjala graniidist rahnu. Selle Eestisse toomisel oli hindamatuks abiks Vene Föderatsiooni saatkond, Venemaa suursaadik Eestis ja konsulid. Idee algatas ja olulised läbirääkimised kõigi osapooltega pidas aktiivne vallaelanik Valdur Madisson.
Paiga pühitses memoriaaliks Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti. Luunja Aidateatri ja autori esituses toimus pargi avamisel Üllar Saaremäe lühinäidendi «Mina, Münnich» esietendus, ja kui siis peategelase surmastseen ka helivõimenduse katkestas, ehkki ette kavatsemata, kerkis pinge. «Me tundsime, et suurmees oli tõesti kohal,» meenutab üks osavõtnu.
Juune Holvandus
