Maarjapäev Väike-Maarjas
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 14. september 2005 Nr 38 /
Pühapäeval, 11. septembril pühitses Väike-Maarja kogudus oma nimepäeva, neitsi Maarja sünnipüha (8. september, rahvakalendris ussimaarjapäev).
Päev algas piduliku jumalateenistusega, kus oreli pühitses ja jutlustas peapiiskop Andres Põder. Järgnes pühapäevakooli ruumi ning koguduse kantselei pühitsemine ja kohvilaud. Seejärel siirduti tagasi pühakotta, kuulama, kuidas Toomas Trass vastvalminud oreli võimeid ja võimalusi proovile paneb. Pill pidas suurepäraselt vastu võimsa kontserdi Bachist Tobiaseni. Kontserdi järel tutvustas huvilistele oreli ajalugu ja restaureerimise kulgu pilli taastanud orelimeister Ago Tint.
Väike-Maarja kirikusse ehitas oreli tuntud eesti soost oreliehitaja Gustav Normann aastal 1848. Esialgselt oli instrument ühe manuaaliga ja nn laenupedaaliga. Aastal 1877 ehitas meister orelile juurde kaks iseseisvat pedaalregistrit.
Praeguseks on Väike-Maarja orel vanim säilinud Normanni instrument ning kuulub kümnekonna vanima säilinud pilli hulka Eestis. Ligi paarkümmend aastat vaikinud pilli asus 2004. aasta kevadest alates taastama orelimeister Ago Tint. Tööd said võimalikuks Väike-Maarja valla, Eesti Kultuurkapitali ning mitme kohaliku firma ja eraisiku toel.
Kiriku vastas asuv pastoraat pärineb aastast 1884. Peale sõda aeti kogudus hoonest välja, nii et arhiiv ja inimeste vastuvõtt on 60 aastat asunud seal, kus vaimulik parasjagu peavarju leidis. Sõjajärgsest ajast tänini on vastpühitsetud ruumides tegutsenud nõukogudeaegsed asutused, apteek ja kauplus.
Möödunud pühapäeval võis kogudus tänutunde ja rõõmuga ühineda alevile ja vallale nime andnud neitsi Maarja sõnadega: «Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale… sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.»
Ahto Mäe
