Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Maestro Roman Toid mälestades

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Toi_mälestus_6670
„Isa oleks kindlasti rõõmustanud teid kõiki siin nähes,“ ütles Ants Toi mälestuskontserdi tervituskõnes.
Tiiu Pikkur

Septembrikuu viimasel pühapäeval mälestati Tallinna Kaarli kirikus heliloojat, dirigenti, organisti, muusikapedagoogi ja suurt eestluse hoidjat maestro Roman Toid võimsa kontserdiga.

Eesti kooriühingu korraldatud mälestuskontserdil esinesid viimse võimaluseni rahvast täis kirikus Eesti Rahvusmeeskoor, Estonia poistekoor, Estonia seltsi segakoor, Eesti Rahvusringhäälingu segakoor ja Kaarli koguduse kontsertkoor. Koore juhatasid Mikk Üleoja, Hirvo Surva, Heli Jürgenson, Pärtel Toompere ja Piret Aidulo, solistid olid Arete Kerge (sopran), Priit Volmer (bass), Ene Salumäe (orel), Piret Aidulo (orel) ja Mati Mikalai (klaver). Kontserdikava oli kokku pandud Roman Toi tuntumatest helitöödest. Mälestuskontserdi avapalve pidas Tallinna abipraost Arho Tuhkru ja lõpupalve peapiiskop Urmas Viilma.
Ühendkooride, kes laulsid korraga altari ees ja rõdul, laul oli juba väikese laulupeo mõõtu. Vahetult pärast kontserti ütles organist Ene Salumäe, et nii võimas laul tõstis peaaegu kiriku katuse ja jõudis kindlasti ka maestroni.

Kooriliikumise hing
Viljandimaal Kõo vallas sündinud Roman Toi (18.06.1916–7.05.2018) õppis Tallinna konservatooriumis (koorijuhtimine, kompositsioon ja orel), Tartu ülikoolis (õigusteadus) ja läbis sõjakooli aspirandina. Töötas raadios muusikatoimetajana. Põgenes Nõukogude okupatsiooni eest perega (abikaasa Vaiki ja poeg Ants) Saksamaale ja hiljem Kanadasse.
Doktorikraadi omandas Toronto ülikoolis, oli aastaid Toronto konservatooriumi õppejõud, oli Toronto Peetri koguduse organist, tegutses paljudes eesti organisatsioonides välismaal, oli väliseesti kooriliikumise hing. Toi oli 1990. aasta üldlaulupeo aujuht, juhatas mitmel üldlaulupeol koore ja külastas viimati 98aastasena Eestit, olles 2014. aasta XXVI laulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ aukülaline.
Dirigent Hirvo Surva meenutab maestro Toid: „Ta on ju ise väga toredalt öelnud, et on ulgueestlased ja väliseestlased. Tema pidas ennast eluaeg ulgueestlaseks – ta hulkus ringi, aga teadis, kuhu ta tagasi tahab saada. Ta suutis nendel rasketel aegadel hakata kokku sulatama uuesti neid lõhestunud inimesi.“
Mälestuskontserdil tervitas kõiki maestro poeg Ants Toi, kes ütles, et isa oleks kindlasti rõõmus, nähes neid, kes siia kokku tulnud on. „Minu meelest see, mis isa on teinud, ei ole kurb ja nukker, see on rõõmus. Ja isa on nüüd rõõmus, ta on sõprade juures, oma enda maal.“
Ants Toi lisas, et üks asi, mida tema isa väga hästi tegi, oli, et ta abiellus ema Vaikiga. Nad on laulatatud Tallinna Kaarli kirikus. „Ema oli isa teekaaslane ja hea nõuandja kogu elu.“
Roman Toi ammune ja kindel soov, et ta tuhk toodaks Eestisse ning et ta koos abikaasaga leiaks siin viimse puhkepaiga, on täidetud – pühapäeval sängitati Roman ja Vaiki Toi Tallinna Metsakalmistu heliloojate platsile.
Tiiu Pikkur